:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2009/12/30/290042t1h7129.jpg)
Pärast Kreeka kokkulepete sõlmimist on rahvusvaheliste investorite tähelepanu koondunud samuti suure võlakoorma all ägavale Portugalile.
Eurotsooni uueks viitsütikuga pommiks ähvardab saada Portugal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüütikud on hoiatanud, et Portugal on eurotsooni jaoks vähemalt sama suur murelaps kui Kreeka. Lisaks valmistavad tõsist peavalu veel Hispaania ja Itaalia.
Investorite murele andis hoogu reitinguagentuur Fitch, kes kolmapäeval Portugali riigireitingut langetas, tugevdades hirmu, et Kreeka võlakriis võib korduda Portugalis.
Samal ajal on Euroopa Liidu ametnikud igati püüdnud paanikat ära hoida. Nii kinnitas Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy, et nende riikide olukord ei ole Kreeka omaga võrreldav, ning avaldas lootust, et ka rahvusvahelised investorid sellest lähiajal aru saavad. «Portugali probleemid on täiesti erinevad,» kinnitas ta.
Fitchi direktori Douglas Renwicki sõnutsi oli reitingu langetamine riigi eelmise aasta eelarvepuudujäägi tagajärg. Portugali eelarve puudujääk kerkis mullu 9,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
See jääb küll alla Kreeka 12,7 protsendile, kuid kerkis aasta varasemaga võrreldes 6,6 protsendipunkti ning ületab eurotsooni piiriks seatud kolme protsenti üle kolme korra.
Portugali valitsus lubab küll puudujäägi 2013. aastaks euronormidega vastavusse viia, kuid reitinguagentuuri Standard & Poor’s reedese hinnangu kohaselt ei saada sellega poliitiliste erimeelsuste tõttu hakkama. Vähemusvalitsus ei saavuta lihtsalt opositsiooniga kärbete asjus kokkulepet.
Kuigi S & P riigi reitingut veel ei langetanud ning suutis sellega laenukulud veidi madalamale tuua, hoiatas agentuuri analüütik Kai Stukenbrock, et juhul kui kärpekokkuleppeid ei saavutata, ootab ees ka reitingu langetamine. Portugali parlament kiitis neljapäeval heaks avaliku sektori palkade külmutamise ning sotsiaalkulutuste kärpimise kava, kuid see õnnestus alles pärast suurima opositsioonipartei sotsiaaldemokraatide (SDP) hääletamisest loobumist.
Kuigi riigi peaminister Jose Socrates kutsus kulude piiramiseks üles laiapõhjalisele konsensusele, ei saa kärbetes kokkuleppele jõudmine vähemusvalitsusele kerge olema.
SDP juht Manuela Ferreira Leite kinnitas juba neljapäevasel arutelul, et neil ei ole plaanitava kärpeprogrammiga midagi pistmist ning see on vaid praeguse valitsuse vastutus. Vastuhääletamisest loobuti vaid riigi käekäigu huvides.
Veelgi enam. Sotside liidriks pürgiv Pedro Passos Cuelho kinnitas, et ei põrka kärpekava blokeerimise ees tagasi. Analüütikute sõnutsi jätkuvad poliitilised segadused vähemalt tuleva aasta jaanuaris toimuvate presidendivalimisteni.