/nginx/o/2010/03/29/339716t1hc8fd.jpg)
Ehkki eestimaine lammas pidavat olema liiga kasukamaitsega, väidab toiduasjatundja Kadri Kroon, et tegelikult sõltub lambaliha maitse hoopis lamba vanusest ja kasvualast.
Saaremaa lambaliha on Eesti esindustooraine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aastal ilmunud raamatus «Vein ja toit» väidab Kadri Kroon, et Saaremaa mereäärsete niitude soolakat rohtu söövad lambad väärivad tunnustust kui üks Eesti esindustooraineid - kõikjale jaguv Uus-Meremaa lambaliha olevat seevastu igavalt neutraalne, head Pauillac'i ja Šoti lammast meile aga ei tooda, kirjutab Oma Saar.
Kadri Kroon selgitas, et värske vitamiinirikas kevadine rohi annab lihale hoopis teise meki juurde kui talveks ette antav kuivatatud hein; soolase merevee joomise tõttu toimub aga kogu kasvuperioodi jooksul lambaliha seespidine mõõdukas soolamine, tänu millele jääb liha küpsetamisel mahlasem.
Oma rolli mängib Saaremaa lamba lihastiku kujundamisel Krooni sõnul olelusvõitlus lõõtsuva meretuulega, mis ei lase niisama igavusest rohtu matsutada ja paksu rasvakihti koguda.
Kuid vaatamata Saaremaa lambaliha headusele ei jõua see näiteks pealinna gurmeerestoranidesse - kokad suhtlevad Krooni sõnul enamjaolt lihakombinaatidega, sest nende kaudu on tagatud liha vastavus tervisekaitsenõuetele ja pakendamine.