/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2010/02/08/308458t1h031b.jpg)
Euro poole püüeldes on Eestis sotsiaalprobleemid paljuski unarusse jäetud ning lõpuks võib euro saamise hind selle võrra valusamaks osutuda, ütles ajakirjanik Heidit Kaio.
Kaio: eurole ülemineku hind võib kujuneda soovitust valusamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma kardan, et euro hind võib kujuneda kõrgemaks, kui me tahaksime näha või tunda,» ütles Heidit Kaio tänases Vikerraadio saates «Rahva teenrid». «Meil on väga-väga suur tööpuudus, suuruselt Euroopa neljas.» Kaio märkis, et on selge, et Eestil pole sotsiaalprobleemidega tegelemiseks raha olnud ja loomulikult pole nendega siis ka tegeldud.
Kaio lisas aga, et vaatas Eurostati statistikat ja teda üllatas, kui vähe on tööpuudusega seotud probleemid puudutanud teisi Euroopa riike. «Enamikus riikides on tööpuudus alla 10% ja hämmastav, kui vähe see kõver on kõikunud,» ütles ta. «See peab ikkagi olema mingi riigipoolne sekkumine inimeste tööturul hoidmiseks.»
Kaio tõi Eesti kehvast tööturupoliitikast näiteks osalise tööaja, mis paljudes Euroopa maades toimib riigi toel, kuid mida Eestis rakendatakse väga vähe.
«Ma kardan, et Eestis on tekkimas väga ilmselt pikaajaliste töötute seltskond. Küllalt suur hulk inimesi on olnud juba aasta töötud ja tõenäoliselt jäävad veel aastaks töötuks,» tõdes Kaio.
Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv ei olnud Kaioga päris nõus: «See on väga õige, et pikaajaliste töötute hulk on suurenenud, aga ma siiski arvan, et ainult euro kurss ei ole olnud põhjus. Põhilise osa on andnud ikka üleilmne majanduskriis.»
«Kindlasti masu lõi veel mitu naela meie tööpuuduse kirstu,» ütles saatejuht Aarne Rannamäe, kuid avaldas kahtlust, kas mitmete miljardite kärpimata jätmine oleks suutnud väga palju töökohti alles hoida.