/nginx/o/2009/09/03/230097t1h7ddc.jpg)
Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli korraldatud seminaril esinedes, et euro positiivne mõju finantskeskkonna stabiilsusele ilmneb üsna kohe pärast selle kasutuselevõttu.
Varblane: euro positiivne mõju ilmneb kohe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Devalveerimisrisk kaob kohe ja riigiriskireitingud hakkavad ka üsna kiiresti paranema,» ütles teadlane. Lisaks võib ühisraha tulek kaasa aidata uute pangandusgruppide Eesti turule sisenemisele.
Olemasolevad pangandusgrupid hakkavad uuesti omavahel konkureerima turuosa pärast ja Eestis paiknevate pankade emafirmad annavad loa leevendada laenutingimusi. Eriti optimistlikul juhul suurendatakse uuesti Eestisse suunatavat krediidiliini.
Avalikul sektoril on lihtsam ja odavam teha võlakirjaemissioone ja kokkuvõttes peaks riigi usaldusväärsus kasvama, see aga omakorda andma parema juurdepääsu odavamale rahale nii ettevõtjatele ja majapidamistele.
Välisinvestorite kindlustunne kasv toob uusi investeeringuid ja hoiab ära olemasolevate lahkumist. Uued investorid tulevad esmajoones lähiriikidest - need on Soome ja Rootsi keskmise suurusega ettevõtted, mis kasutavad võimalust koduturul kasvanud tootmiskulusid Eestis vähendada. Nad ei soovi viia tootmist liiga kaugele, sest vajavad väikeste, paindlike tootmisüksuste olemasolu. Aasiale jääb suuremahuline tootmine, rääkis Varblane.
Ta viitas ka tehingukulude vähenemisele ja hinnavõrdluse lihtustumisele lisaks Soomele ka näiteks Läti ja Leeduga, kui need eurotsooni saavad.
Professor viitas ka ohtudele. Ei tasu loota, et euro suurendab automaatselt meie kaupade ja teenuste konkurentsivõimet. Ka ei ava see uusi turge, sest eurotsooni riikidele on juurdepääs nagunii juba olemas.
Ühisraha ei lahenda lühiajalises plaanis meie tööpuuduse probleemi, küll on aga see abiks keskpikas plaanis. Eurotsoonis on peamiseks eesmärgiks hinnastabiilsus - mõõdukas inflatsioon. See loob aga võimaluse vastuoluks - uus majanduskasv võib tekitada inflatsiooni, mis on liiga suur eurotsooni liikmetele.