/nginx/o/2009/10/06/245786t1h2b78.jpg)
Rimi Eesti Food AS turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja sõnul on nende puhul viimastel aastatel tõusnud varasemaga võrreldes interneti ja sealhulgas sotsiaalmeedia osakaal, asendades trükireklaami.
Rimi paneb järjest rohkem rõhku sotsiaalmeediale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See suund on Mägioja sõnul ilmselt ka loogiline, kui jälgida lugejaskonna liikumist paberlehe juurest internetti.
«Üldiselt püüame kasutada võimalikult optimaalset arvu erinevaid meediakanaleid, et sõnumid erinevate klientideni jõuaksid. Loomulikult sõltub kõik aga ka sellest, milline on konkreetne kampaania ja kellele ta suunatud on,» lisas Mägioja.
Laiemale sihtrühmale mõeldes kasutab Rimi tavaliselt ühena kanalitest televisiooni, kuna telepilt ühendab visuaalse ja helilise poole ning telereklaami on lihtne lisada meelelahutuslikke elemente.
Trükimeedias on Mägioja sõnul hea esitada faktilist informatsiooni, näiteks tootepakkumisi, mida on jaekaubanduse kommunikatsioonis palju, sest inimesed saavad nendega siis rahulikult tutvuda ja huvi korral ka numbrid-arvud mitu korda üle vaadata.
«Printmeediale sobib aeg-ajalt alternatiiviks või asenduseks samadel põhjustel otsepost. Samas muidugi tuleb arvestada, et ajalehes ilmuv reklaam jõuab kahtlemata suurema tõenäosusega lugejani, kuigi viimasel ajal on märgata ja ka uuringud kinnitavad, et inimesed tutvuvad postkasti saadetavate tootereklaamidega rohkem kui paar aastat tagasi.»
Raadioreklaame kasutavad nemad Mägioja sõnul kampaaniate jaoks, kus pole vaja esitada tootepakkumisi või muud, liiga täpset faktilist infot, kuna raadiost on seda raske kuulajal jälgida ja meelde jätta.
«Välimeedia ja eriti kombineerides koos internetiga on heaks meedialahenduseks noorematele ja aktiivsetele suunatud reklaamile,» sõnas ta.
Kuna teatud sihtgrupp vaatab telekat harva ning on ka paberväljaannetest võõrdunud, mistõttu ongi nende püüdmiseks head internetilahendused, kuhu on kombineeritud ka sotsiaalmeedia kasutamine.
«Loomulikult sobib raadio ka hästi autoga liiklejatele, kuna ummikutes istudes kuulatakse ju ikka enamasti raadiot,» lisas ta.
«Kahjuks tehakse Eestis kahetsusväärselt vähe häid raadioreklaame ja enamik kipuvad sellised «raadioteatri» stiilis olema. Usun aga, et suurem osa reklaamiagentuuridest ja reklaamitellijatest on sellest teadlikud, ja lähiajal pilt selles osas muutub.»