Varblane: majanduskriis maailmas on tasapisi vaibumas

Majandusteadlane Urmas Varblane. Foto: Toomas Huik

Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane rääkis täna Olustveres toimunud seminaril «Põllumees kui tippjuht», et maailma majandus on tasapisi toibumas ja rahvusvaheline kaubandus jälle suurenemas, kuid nüüd tuleb targalt toimida.

Arutlustel majanduse taastumise mudeli üle - kas V, U, L või W tüüpi - usutakse Varblase sõnul rohkem V või W tüüpi taastumist. Ta rõhutas, et majanduskriis on eri riikides väga erineva sügavusega ja arenenud tööstusriike ei saa Aasia või Ladina-Ameerikaga võrrelda.

Eesti jaoks on oluline, kui kiiresti taastuvad meie peamised kaubanduspartnerid. Varblase sõnul oli Eesti majanduse langus sügav, kuid nüüd on pööre toimumas.

Meie majandust on tema sõnul ka väljastpoolt toetatud. Näiteks on paljude riikide toetuspaketid taastanud nende kodumaist nõudlust ja see on uuesti suurendanud nõudlust Eesti ekspordile.

Euroopa Keskpanga intressimäärade alandamine on viinud EURIBORi väga madalale ning see aitab Eesti majapidamistel ja ettevõtetel säästa intresside tagasimaksetelt. Eelmisel aastal oli see sääst ligi 3 miljardit krooni. Lisaks on välisvahendid asendanud maksutulusid Eesti eelarves ligi 13 miljardi krooni ulatuses.

«Oleme teinud ka rehepappi - teiste riikide välisvõla kasvu arvel,» märkis Varblane.

Tulevikust rääkides ütles professor, et eksport hakkab jälle Eesti majanduskasvu mootoriks. Uue majanduskasvu rahastamine eeldab tema sõnul usaldusväärsuse taastamist Eesti suhtes, samuti suutlikkust teenida raha kaupade ja teenuste ekspordist, uute turgude leidmist ning uute toodete või teenuste väljamõtlemist ja tootmist.

Varblase sõnul oleks hädasti vaja tarbimise kasvu, mis tähendab, et osa sääste tuleks nüüd uuesti käiku lasta.

Puudustena mainis ta Eesti tegutsemist liiga kitsas ringis turgudel. Suures osas on kasutamata SRÜ turud, Aasia kasvuriigid, Kesk- Euroopa uued liikmesriigid, Vahemeremaad. Toetus uute turgude avamisele peaks olema koordineeritud välisministeeriumi, EASi, Kredex i jt teiste poolt.

Praegu oleks vaja tegelda ka Aasiaga, tuua näiteks hiinlasi, hindusid jt Eestisse õppima ning siduda neid siinsete ettevõtetega, loomaks silda nende kodumaaga.

Varblane rõhutas rahvusvahelistumise tähtsust ja kulude jätkuva vähendamise vajadust. Toodangut ja teenuseid tuleks muuta, nii et need eristuksid teistest, tööjõud asendada kapitaliga ja liikuda lõpptarbija suunas ehk vaadata üle, mis rolli me rahvusvahelises väärtusahelas mängime.

Vajalik on pikaajalisem muutustele orienteeritud käitumine: uued tooted ja teenused, uus koht väärtusahelas, uued koostööpartnerid, uued turunišid.