Täna esitasid Eestimaa Rohelised, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit riigikogu menetlusse plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada plastkottide kasutamist.
Rohelised esitasid kilekotimaksu eelnõu riigikogule
Sellest tulenevat soovitakse vähendada kahjulikku keskkonnamõju plastkottide maksustamise teel ning samal ajal tuua riigieelarvesse lisaraha.
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme Toomas Trapido sõnul kehtestatakse aktsiis eelkõige tarbijate valikute mõjutamiseks kasutamaks müügikohast kaupade kaasavõtmiseks keskkonnasõbralikumaid alternatiive, näiteks riidekotti või varem soetatud plastkotti.
«Niinimetatud kilekotimaks on väike, aga selge signaal igale inimesele - kas maksta ja koormata loodust rohkem või muuta õige vähe oma käitumist ning olla sõber looduse ja oma rahakotiga,» selgitas Trapido.
Plastkottide liigtarbimise negatiivne mõju keskkonnale väljendub roheliste sõnul nii nende tootmisele kulutatud tooraines, energias ning sellest tekkinud saastes, kuid mis veelgi olulisem, tarbimiselt kõrvaldatud plastkottide põhjustatud keskkonnakahjus.
Plastkotid lagunevad looduses ning ka prügi ladestuskohtades väga pika aja (kümnetes kuni tõenäoselt sadades aastates) jooksul ning loodusesse sattunult ohustavad nii väikeseid kui suuri elusorganisme, kes plastkotte ja nende jäänuseid sisse võivad süüa.
Eelnõu eesmärki silmas pidades maksustatakse plastkotte lõppkasutajani jõudmisel, et aktsiisil oleks suur mõju just soetaja tarbimisotsusele. Samuti maksustatakse aktsiisiga vaid need plastkotid, mis on mõeldud klientidele müügikohast kauba kaasavõtmiseks, v.a. tervisekaitse eesmärgil kasutatavad kotid nt puuviljade pakkimiseks. Kõiki muid plastkotte, nt prügikotte, eelnõus sätestatav aktsiis ei hõlma. Aktsiisimääraks pakuvad rohelised kolm krooni ühe plastkoti kohta.
Sarnaselt on plastkottide kasutamise piiramiseks kehtestatud maksunduslikud meetmed ka erinevates Euroopa Liidu riikides, näiteks Iirimaal ja Taanis. Lisaks on plastkottide kasutamise piiramiseks rakendatud või plaanitakse rakendada meetmeid ka kolmandates riikides, näiteks Taiwanis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Tansaanias, Bangladeshis ja mitmetes USA linnades.