Söeterminal matab küla tolmu alla

Saviranna küla elanik Jaak Tamtik tõmbab korra käega üle peegli ja peopesa saab hoobilt tahmaseks. Foto: Liis Treimann

Harjumaa Jõelähtme valla Saviranna küla elanikud vaatavad murega lume sulamist, sest valge vaiba alt kooruvad välja süsimustad kihid – kahe kilomeetri kaugusel asuva Muuga söeterminali tegevuse tagajärg.

MTÜ Saviranna juhatuse liige Jaak Tamtik toob välja oma isikliku seirejaama – vana peegli, millelt ta igal õhtul tolmu ära pühib, et uue päeva «saak» üle vaadata.

Sellest näppudega üle tõmmates saavad käed tahmaseks, nagu ka üle auto või aknalaua vedades. Tamtiku palkmaja seintel pole mustus õnneks nii hästi näha kui veidi eemal asuvatel heledatel hoonetel, nende Muuga poole jäävad seinad näivad lausa nõgised. Pesu ei julge sealkandis enam ammu keegi õue kuivama viia.

Tervisele kahjulik

Saviranna elanikud ei muretse niivõrd mereäärse kinnisvara väärtuse kui oma tervise pärast. Tamtik tuletab meelde Eesti põhiseadust, mis ütleb, et inimestel on õigus puhtale keskkonnale, mida söetolmuga saastatud õhk kindlasti ei ole. Kui muu ei aita, tuleks tema sõnul söevaalud Muuga sadamas kinnise katuse alla viia.

Ökoloog Jüri Martini antud hinnangul on ülipeentel tahketel osakestel inimorganismile suur kahjustav mõju, kuna need tungivad sügavale kopsu alveoolidesse. Uuringud on näidanud, et sellest võivad tekkida kopsude talitluse häired ja südameveresoonkonna haigused.

Euroopa Liidus põhjustab ülipeen tolm teadlase andmetel ligikaudu 390 000 enneaegset surma aastas. EL ei ole nende osakeste lubatud sisaldust välisõhus kindlaks määranud, kuid plaanis on piirnorme vähendada 25 mikrogrammini kuupmeetris. USAs on see arv 15, Muugal aga praegu 50.

Elanike kaebuste peale käisid keskkonnaametnikud 16. märtsil kohapeal olukorda kontrollimas ega avastanud kõrvalekaldeid saastenormidest. Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni juhtivinspektor Andrus Veskioja tõdeb, et kohati siiski fikseeriti peentolmu normi ületamist, kuid 24 tunni keskmisena jäi saaste tublisti alla lubatud piirmäära. Väärteomenetluse saaks algatada vaid siis, kui ööpäevane keskmine ületaks normi.

Keskkonnaametnik ei eita probleemi ümbruskonna elanike jaoks, sest on teadlik, et peen söetolm lendab terminalist üsna kaugele. Saastet võib olla rohkem suurema laadimise ajal ja seda on tema sõnul lähiajal kavas ka mõõta.

«Pärast seda, kui olime terminalis tund aega ringi kõndinud, olid meie käed küll tahmased, aga me ei saa öelda, et sellises kohas üldse tolmu ei tohiks olla,» lausub Veskioja ja lisab, et näiteks Liivalaia tänaval võib saaste vahel olla palju suurem.

Veskioja ei pea söetolmu lendamist kahe kilomeetri kaugusele siiski normaalseks. Ta lubab pärast põhjalikku kontrollimist teha vajadusel keskkonnaametile ettepaneku saastenorme karmistada ja söeterminali välisõhusaaste luba üle vaadata.

«Vaatame, uurime ja otsime lahendusi,» lubab ka keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. Ta nendib, et saastet oleks vaja pidevalt mõõta, kuid selleks napib raha. Volkovi hinnangul on selles piirkonnas elavate inimeste mure igati mõistetav, kuid ka suuri saastetasusid maksvatele ettevõtetele on raske külge hakata. «Normid on sellised, nagu on, täitsa võimalik, et neid tuleks karmistada,» nendib ta.

Otsitakse lahendusi

Volkovi sõnul on Muuga keskkonna seisukohalt üldse üks võimatu koht ja kui seal kõik terminalid korraga täie võimsusega töötaksid, ei saaks sadama läheduses keegi elada.

ASist Coal Terminal vastati Postimehe järelepärimisele, et seda teemat juhtkond kommenteerida ei soovi. Ettevõtte kodulehelt leiab teate: «Söeterminali lähedusse on paigaldatud kaks monitooringujaama  söetolmu jälgimiseks õhus. Ettevõtte töötajad kontrollivad pidevalt näitajaid ning võtavad kasutusele kõik abinõud, et söetolmu kontsentratsioon õhus ei ületaks nõudeid.»

Küsimus on vaid selles, kui usaldusväärseks saab selliseid iseenda kontrollimise andmeid pidada.