/nginx/o/2009/09/16/236376t1h39aa.jpg)
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso heitis väljakutse Saksa valitsusele, kes on Kreeka-abis tõrksaks osutunud, ning nõudis, et plaanid finantsturgude rahustamise huvides sel nädalal paika pandaks.
Barroso nõuab solidaarsust Kreekaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barroso tunnistas, et ilma sakslaste toetuseta ei ole kokkulepe antud küsimuses võimalik.
Financial Timesile antud intervjuus väljendas Barroso veendumust, et Berliin oma kodustest vastuoludest siiski jagu saab ning eurotsooni «tagavarapaketti» toetama asub.
Ühtlasi tunnistas Barroso, et on avatud ka Rahvusvahelise Valuutafondi kaasamise suhtes Kreeka abistamise manöövritesse.
Ta rõhutas aga, et finantsturgude rahustamise huvides peavad Euroopa liidrid sel nädalal kindlasti Kreeka tugimehhanismi suhtes kokkuleppele jõudma.
«Ma tunnen kantsler Merkelit hästi. Ta on pühendunud eurooplane ning ma ei kahtle, et ta on vajadusel nõus Kreekat aitama,» ütles Barroso.
Barroso sõnul on eurotsooni stabiilsuse säilimine Saksamaa kui Euroopa suurima majanduse jaoks kindlasti esmatähtis, kuid see tähendab, et nõrku liikmeid tuleb abistada. «Ilma solidaarsuseta pole stabiilsust ning ilma stabiilsuseta pole solidaarsust,» ütles ta.
Euroopa finantsametnike hinnangul vajab Kreeka finantsabi enam kui 30 miljardi euro ulatuses, IMF võib aga nende sõnul tagada maksimaalselt 20 miljardit eurot sellest paketist.
Barroso arvates peaksid eurotsooni riigid toetama Kreekat kahepoolsete laenudega, lisades omalt poolt ranged ja tugevad tingimused. Kui selguks, et investorite rahustamine õnnestus, jääks abi esialgu ootele. Raha antaks reaalselt vaid siis, kui Kreeka seda paluks.
Ta rõhutas, et tegemist ei oleks liikmesriigi «väljaaitamisega», mis ELi lepingu 125. artikli alusel keelatud on. «Samas oleks täiesti ekslik ja vale seda klauslit niiviisi tõlgendada, et me mõnda liikmesriiki toetada ei tohiks,» ütles Barroso.
Barroso ütles, et ta ei saa aru, miks mõned eurooplased on nii raevukalt IMFi kaasamise vastu - kes on aidanud juba mitmeid ELi liikmesriike nagu Lätit, Ungarit ja Rumeeniat. «Kui aus olla, on kogu see IMFi-vastane teoloogia mulle arusaamatuks jäänud,» tunnistas ta.