/nginx/o/2009/02/14/133250t1h54fc.jpg)
Solidaarvastutuse mõiste jääb inimestele sageli segaseks. Nimelt kipuvad paljud arvama, et kui laenu taotletakse koos, kuid tagasi maksab seda vaid üks laenajatest, on raskustesse sattumine vaid tema probleem. Tegelikult see nii ei ole, hoiatab finantsinspektsiooni tarbijaveeb
.
Solidaarvastutus tähendab ühisvastutust. Oluline on seejuures teada, et kui kaaslaenajatel peaks tekkima panga ees võlgnevus, võib pank üldjuhul võlga sisse nõuda kas mõlemalt kaaslaenajalt või ainult ühelt neist.
Seega ei ole pank kohustatud nõudma laenu tagasimaksmist mõlemalt kaaslaenajalt ehk solidaarvõlgnikult võrdses ulatuses.
Sisuliselt tähendab see seda, et kui laenumaksed on seni maha läinud ühe kaaslaenaja kontolt, kel makseraskuste tekkides pole enam võimalik laenu tagasi maksta, võib pank võlgu jäädud laenusumma teise kaaslaenaja kontolt maha võtta.
Selleks, et vältida olukorda, kus kohustuse täitmist nõutakse ainult ühelt kaaslaenajalt, tuleks lepingus kindlaks määrata, kuidas toimub pangale laenusumma tasumine. Näiteks on võimalik lepingusse kirja panna, et mõlemad kaaslaenajad maksavad kindla osa.
Toome sellise näite: kaaslaenajate igakuise laenumakse suurus on 5000 krooni. Nad võivad selle summa tasumise omavahel ära jagada ja kumbki maksab kokkulepitud osa: näiteks 2500+2500 krooni või 1000 krooni ja 4000 krooni.
Kui kaaslaenajate teed mingil põhjusel lahku lähevad ning lepingus ei ole kirjalikult fikseeritud, kuidas jagunevad laenumaksed kaaslaenajate vahel, võib see tekitada probleeme osapoolele, kes seni on üksinda laenumakseid tasunud ja sooviks nüüd teiselt kaaslaenajalt poole tasutud laenumaksetest siiski tagasi saada.
Võlaõigusseadus küll sätestab, et kui laenumaksete jagunemist kaaslaenajate vahel ei ole kirjalikult fikseeritud, tuleb neil omavahelistes suhetes kohustust võrdselt jagada, kuid kui kaaslaenutaotlejad omavahelise hüvitamise osas kokkuleppele ei jõua, saab vaidlust lahendada ainult kohtus.