Väike seadusepügal segab Hiina väikeinvestorite Eestisse tulekut

Hiina asepeaminister Zhang Dejiang käis mullu tutvumas Tallinna Sadamaga. Foto: Raigo Pajula

Hiina väikeinvestoritele ei meeldi üks punkt Eesti äriseadustikus. See pealtnäha tühine nõue  võib neid mõjutada looma ettevõtteid pigem teistes Euroopa riikides.

Äriseadustiku paragrahvi 180 lõige 2 ütleb, et Eestis loodud äriühingu juhatuse liikmetest peab vähemalt pooltel olema Euroopa Liidu elamisluba.

Just selle punkti pärast ei ole Eesti ligitõmbav rahakatele Hiina välisinvestoritele – nad asutavad firma parema meelega Saksamaale või Rootsi, kus selline nõue puudub.

«Mitmetele on see väga tõsine probleem, kuna nad ei tunne siin kedagi ega saa aru, miks peaksid siis kellegi juhatusse määrama,» nentis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välis­esindaja Hiinas Valle Feldmann.

Euroopa on hiinlastele valla

«Muidu on Eesti seadustikuga kõik OK, aga mõne nõudega jääme teistele ELi riikidele tunduvalt alla,» lisas Feldmann. Tema sõnul on see probleemiks just väikeettevõtjatele, kuna suuremad firmad leiavad ikka viisi, kuidas nõudega toime tulla.

Feldmanni väitel on hiinlastele valla terve Euroopa. «Miks peaks Eesti siis nii ahvatlev olema?» küsis ta retooriliselt.

Tõepoolest, kui vaadata firma loomise nõudeid Saksamaal, siis seal niisugust punkti ei ole. «Saksa seadused ei erista firma loomisel sakslast ja välismaalast,» kinnitas Saksamaa Kaubavahetuse ning Investeerimise Ühenduse avalike suhete juht Yi Cao. Ta lisas, et Saksamaa on avatud välisinvesteeringutele igas valdkonnas.

Valmis uus seaduseelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on nende ametnikud probleemiga kursis. «Probleem on täiesti olemas ja ministeerium pooldab, et tingimused võiks üle vaadata,» edastas majandusministeeriumi pressiesindaja. «Eriti just juhatuse liikme ELi elamisloa nõue tundub olevat ülepingutatud ning ministeerium pooldab selle punkti muutmist.»

Justiitsministeeriumil on valmis ka uus seaduseelnõu, mis eeldatavasti selle nõude kaotab. Samas asendub üks tülikas tingimus teisega – kuigi juhatuse liikme elukohamaa piirang kaotatakse, lisatakse nõue määrata kontaktisik, kelle asukoht peab olema Eestis.

«See kontaktisik peab asuma Eestis, tema kodakondsuse suhtes nõudeid ei ole,» selgitas ministeerium. «Ei ole sätestatud, et kontaktisikuks võib olla ainult füüsiline isik, selleks võib olla ka juriidiline isik.»

Mõistagi ei ole kõnealune seadusepügal ainus määraja, mis Hiina investoritele oluline. EASi esindaja Valle Feldmann märkis, et Eestist huvitatud hiinlased jälgivad pingsalt riigi majandust üldisemalt.

«Vaadatakse, kuidas edenevad Tallinna Sadama ja Ningbo sadama läbirääkimised, ning oodatakse Eesti hiinlaste kogukonna suurenemist,» sõnas ta.