Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso pöördus eile Euroopa Liidu riikide valitsuste poole tungiva palvega võlgadesse vajunud Kreeka tarvis tuleval nädalal konkreetne tagavaralahendus välja käia.
Barroso: Kreekaga ei saa enam venitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barroso ütles, et päästeplaanis peavad kindlasti sisalduma eurotsooni valitsuste otselaenud, kuid hoidus hoolikalt Rahvusvahelise Valuutafondi kaasamise osas selget seisukohta väljendamast. «Praegust olukorda enam kauem venitada ei saa,» nentis ta.
Barroso sekkumine lisas IMFi ümber lahvatanud debatile veelgi hoogu juurde. Üha enam jääb mulje, et lõplik lahendus kujutab endast mingit liiki kombinatsiooni eurotsooni laenudest ja IMFi programmist, kuigi viimase osas ei ole paljud vee sõjakirvest maha matnud.
Kuigi Saksa kantsler Angela Merkel sel nädalal vaikselt märku andis, et võib IMFi kaasamist toetada, ei jätnud rahandusminister Wolfgang Schäuble siiski mainimata, et suhtub plaani tugevate eelarvamustega. Nagu Pariisist kuulda võis, kahtleb sellise liigutuse mõttekuses ka president Nicolas Sarkozy.
ELi valitsusjuhid kogunevad tuleval neljapäeval-reedel Brüsselisse ja peavad seal maha tippkohtumise, mille raames Kreeka peaminister George Papandreou on lubanud välja kaubelda selgesõnalise avalduse, kuidas EL neid vajaduse korral finantsiliselt abistaks.
Kuna abipaketi osas selline segadus valitseb, nõrgenesid eile nii Kreeka võlakirjaturud kui euro ise. Kreeka riigivõlakirjade tootlused, mis on hindadega pöördvõrdelised, sulgusid börsil 5 protsenti kõrgematena, mis on kahe nädala kõrgeim tase. Euro aga langes 1,35 dollari peale.
Kreeka väidab, et ELi avaldus rahustaks turud maha ning tõmbaks alla ka riigivõla intressid, mis omakorda võimaldaks neil oma kasinusprogrammiga edasi minna ja abi palumist tegelikkuses vältida.
«Kuna tegemist on euroala riigiga, siis on ülimalt oluline, et lahendus tuleb Euroopast ja Euroopa initsiatiivil,» ütles ELi rahaasjade volinik Olli Rehn ühel konverentsil Brüsselis. «On väga tähtis, et EL eeloleva nädala jooksul konkreetsemate järeldusteni jõuab, kuidas ja mis tingimustel koordineeritud abi antakse, kui selleks vajadus tekib,» lisas ta hiljem.
Barroso kordas Prantsuse uudistekanalile France24 antud intervjuus sisuliselt Rehni väiteid ning andis kaudselt mõista, et IMFi roll ei pea ilmtingimata piirduma tehnilise abiga.
Barroso rõhutas, et Euroopa riigid on IMFi prominentsemate rahastajate hulgas ning lisas: «Küsimus ei ole prestiižis. Küsimus on parima lahenduse leidmises.»
The Financial Times Limited 2010.