Kui tähtis on su töö?

Kui tööl toetust või ressursse napib, on stress kerge ligi hiilima. Foto: Caro / Scanpix

«Üks läheneva närvivapustuse märke on tunne, et su töö on hirmus tähtis.» Tänapäeva töörabajatele tundub see filosoof Bertrand Russelli tarkusetera ehk täiesti arusaamatu.

On ju stress neile, kes tööd ja karjääri kalliks peavad, töökoha omamise loomulik kaasnähtus - mitte irratsionaalsete tõekspidamiste sümptom.

Seda kinnitab ka tänavune Grant Thorntoni rahvusvaheline äriraport.

Enam kui pooled 7400 küsitletud erafirmade juhtidest kinnitasid, et on käesoleval aastal rohkem stressis kui mullu. Nimekirja juhib Hiina, sealsetest juhtidest peavad liigsuurt pinget taluma kolm neljandikku.
Pjedestaalikohtadel on ka Mehhiko ja Vietnam. Seos? Kõik kolm majandust peaksid prognooside kohaselt tänavu üle 4 protsendiga kasvama, töötajatel on sealmail aga keskmiselt alla 10 vaba päeva aastas.

Närvid ei ole aga läbi mitte ainult neil, kel käised üles kääritud. Hispaanlased ja kreeklased puhkavad nii mis mühiseb, kuid ometigi on ka sealsed bossid üha enam ärritunud olekus. On ilmne, et nendes riikides on elu raske. Nagu uuringust selgub, on peamisteks stressipõhjustajateks majanduskliima ja rahavood. Norrat ja Rootsit tabas mullu samuti majanduslangus, kuid sealsed ülemused on väidetavalt kõige õnnelikumad ja rahulikumad. Samas - mõlemal Põhjamaal on ka rekordiliselt puhkepäevi.

Sellised uurimused ei pretendeeri teaduslikule täpsusele. Seos stressi ja vabade päevade vähesuse vahel näib aga olevat ilmne. Veelgi tähtsam oleks teada, kas ülalmainitu ka majandustulemustega seotud on. Seda andmetest üheselt ei nähtu.

Ameeriklased töötavad nädalas brittidega võrreldes kaks tundi kauem. Kriisid oli mõlemas riigis aga praktiliselt identsed. Samas läks laisematel riikidel tunduvalt paremini.

Üksikisikutele on liigne töö ja stress kahjulik, see on tõestatud. Rahvaste ja riikide osas on aga üliraske siit midagi mõistlikku järeldada.