Pangaliit osutab võlakaitse seaduseelnõu ohtudele
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
19. märts 2010, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/11/30/274892t1hd817.jpg)
Pangaliit näeb praegu töögupis arutusel olevas võlakaitse seaduse eelnõus mitmeid ohtusid, kartes, et väljakäidud kujul võib see mõjuda halvasti pankade laenupoliitikale ja üldisele ärikeskkonnale.
Suurimaks ohuks pidas Pangaliidu juht Aivar Rehe pankade soovi sel juhul omafinatseeringu osa oluliselt tõsta. Kuna pankade kahjud suurenevad, siis tõuseb ka tõenäoliselt laenuintress. Kuna see puudutab ka teisi ettevõtteid, siis võivad need hakata rohkem tagatisi nõudma.
Rehe hinnangul oli eraisikuile sellist pehmet varianti üle jõu käiva laenukoormusega toimetulekuks enne pankroti väljakuulutamist tarvis. Ettevõtluses on selleks saneerimismenetlus.
Ta toonitas, et kavandatav võlgade ümberkujundamise menetlus ei puuduta ainult eluasemelaenu, vaid on mõeldud kõigi juriidiliste isikute ja ka eraisikute nõuetega toimetulekuks. Muu hulgas käiks siia alla ka maksu-, trahvi- ja sunnirahavõlad, samuti elatisnõuded ja teistele isikutele tekitatud kahju hüvitamine.
Uus seadus annaks kohtule õiguse pikendada võla maksmise tähtaega ja lubada maksta seda osadena. Täiesti uue meetmena lubaks see kohtul inimese kohustusi vähendada ehk osa võlast nii-öelda korstnasse kirjutada.