/nginx/o/2009/02/25/139522t1hb47e.jpg)
Endiste töötajate sõnul hoiatas Merrill Lynch USA finantsjärelevalvet ja keskpanka mitu kuud enne Lehman Brothersi kokkuvarisemist, et viimane ilustas oma finantsandmeid.
Hukkunud suurpanga pärast löödi häirekella
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pankurid ütlesid, et kontakteerusid regulaatoritega kui konkurendid ja rivaalid. Nimelt kartsid partnerid ja investorid, et Merrill on Lehmanist viletsamas olukorras, ning seega üritati tõestada vastupidist.
Hoiatused omandavad erilise kaalu pärast pankrotikohtu uurija Anton Valukase möödunud nädalal avaldatud raportit, millest nähtub, et Lehman kasutas enne 2009. aasta septembri krahhi oma bilansi ilustamiseks küsitava väärtusega raamatupidamisvõtet.
Seega on tõusetunud küsimus, kui palju riiklikud regulaatorid Lehmani raamatupidamisest teadsid ja millal see info nendeni jõudis. Merrilli ametnike sõnul hoiatasid nad finantsjärelevalvet ja keskpanka Lehmani bilansi suhtes juba 2008. aasta märtsis.
Nii endised kui praegused keskpankurid kinnitavad, et isegi Wall Streeti konkurentsist laetud maailmas ei käi rivaalid naljalt keskpangale selliseid asju kurtmas.
Merrilli ametnikud ütlesid, et kontakteerusid regulaatoritega pärast seda, kui Lehman oma 2008. aasta esimese kvartali likviidsushinnangu esitas. Nende sõnul kiitles Lehman nende tulemustega oma partnerite ja investorite ees ning väitis, et on mitmetest rivaalidest, Merrill kaasa arvatud, paremas olukorras.
Valukase raporti väitel ütles Lehmani juhatus tookord panga nõukogule, et nad olid likviidsuse poolest kõigi maaklerfirmade seas parimal positsioonil.
«Partnerid ja investorid hakkasid meile helistama ja asja uurima. Kuna me Lehmani numbreid ei usaldanud ning pidasime nende kalkulatsioone agressiivseteks, võtsimegi regulaatoritega ühendust,» ütles nüüdseks ühes teises suurpangas leiba teeniv pankur. «Lehman kuulutas kogu maailmale, et neil jääb likviidsust ülegi, kuid me teadsime, et nad ei saanud olla paremas olukorras, kui meie.»
Likviidsuse all mõistetakse üldiselt seda, et finantsasutusel on käepärast piisavalt sularaha ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid, et aasta jooksul ilma turult lisaraha laenamata oma kohustustega toime tulla. Samas ei ole need mõisted ja rahasummad rangelt paigas.
Merrilli ametnike väitel jõudsid nad arvutades järeldusele, et Lehman arvestas ülemäärase likviidsuse hulka ka niinimetatud normkapitali ehk kohustusliku omakapitali. Teiste pankajuhtide sõnul ei tohi nii teha.
Finantsjärelevalve ei soostunud küsimust kommenteerima ja kinnitas vaid, et Lehmani juhtumiga tegelenud vastutavad töötajad on nende juurest tänaseks lahkunud.
Keskpank ütles omakorda, et neil ei ole võimalik enam tagantjärele kinnitada, kas jutuajamine Merrill Lynchi pankuritega leidis aset või mitte.
Valukas ütles oma ettekandes, et Lehmaniga koostööd teinud ja lävinud pangad võisid kahtlustada, et viimane oma likviidsust ebakorrektselt arvestas. Vaid paar päeva enne kokkuvarisemist väitis Lehman, et neil oli käepäraseks kasutamiseks olemas ligikaudu 50 miljardi dollari eest väärtpabereid. Tegelikkuses oli pilt tunduvalt erinev.
Raport väidab, et Lehman arvestas likviidsuse hulka ka sularaha ja tagatisi, mis olid kinni teistes pankades.