Klaas – võimsate värvimängude looja

Skulptuur «Läbipaistvus»: ilmestab advokaadibürood Lepik & Luhaäär. Foto: Ülo Joosing

Tänu klaasesemete võimele valguse mõjul muutuda võib muutuda ka mulje ruumist, mida nad kaunistavad.

Eriti kevadpäikesega püüavad klaasobjektid kiiri ja värvid aina välguvad, peegeldades lõputult võimalusi ja meeleolusid, kirjeldab oma ateljees toimuvat kaleidoskoobilaadset virvarri kunstnik Ivo Lill. Nimekatelt rahvusvahelistelt konkurssidelt auhindu noppinud mees tegeleb külmtöötlustehnikatega.

Asjasse pühendamatule tundub lausa müstikana, kuidas sünnivad skulptuurid, suured pannood, sirmid jms, mismoodi värvid, triibud ja peeglid on pandud püramiididesse, keradesse, kaartesse jm.

Klaasi värvimäng on hea kevadväsimuse peletaja, leiab Lill.  Kui juba üks väike kera või vitraaž loob ruumi elevust, mis siis veel rääkida suuremõõtmelistest pannoodest, vaheseintest jms.

«Klaasi mulje võimsus oleneb töötlusest. Siin on ju palju variante sõltuvalt sellest, kas taotluseks on robustne pind, läbikumav siidmatt, kirkus või muu,» räägib Lill ja lisab, et  klaasi ilu on sisemine ning vaatajal peab tekkima tahtmine seda valguse ja värvi mängu näha ja mõista.

Kui aastaid oli Eestis kunstikogujate hulgas hinnas vaid Lorupi tehase toodang, siis viimasel ajal on hakatud huvi tundma ka tänapäeva autorite loomingu vastu. Need, kes on klaasimaagia avastanud, saavad klaasobjektide nautimisest aina uusi elamusi, mõistes nii neisse talletatud ideede filosoofilist sügavust kui ka rõõmsat mängulisust. 

Klaasesemed sobivad igasse interjööri, aga nende mõju pääseb paremini esile avaras ja valgusküllases ümbruses, nendib Lill.