Sampo juhid: valmis olla tuleb kõigeks

Sampo Soome elukindlustusettevõtte juht Petri Niemisvirta kinnitab, et liigne risk end äris ei õigusta. Ettevaatlikkust peab ta üheks Sampo edu võtmeks. Foto: Priit Simson

Ühel Skandinaavia suuremal investoril Sampo Grupil on kriisi ajal aidanud edukalt toime tulla alalhoidlikkus ja ettevaatlikkus, sama soovitavad ettevõtte juhid ka eestlastele.

Sampole kuulub Skandinaavia suurim varakindlustusfirma If ning elukindlustusettevõte Man­datum Life, mille tütarfirmana tegutseb Baltikumis Sampo Life. Lisaks on grupp tegev panganduses. 2007. aastal müüs see Sampo panga, kuid samas on kasvatanud osalust Nordea pangas.

2001. aastast ettevõttes töötanud Petri Niemisvirta on praegu Sampo Soome elukindlustusettevõtte juht ning kuulub ka kogu grupi juhtivkomiteesse. Üks Sampole edu toonud tegureid on Niemisvirta sõnul konservatiivsus.

Ebatavaline suhtumine

«Finantskriisi ajal me ei vajanud turult kapitali,» meenutas ta. «Selle asemel ostsime rohkem, kuna meil oli sel hetkel kapitali.» Teistega võrreldes parema olukorra suutis grupp saavutada tänu Sampo panga ettenägelikule müügile ning aktsiaportfelli vähendamisele. 

«Nägime üsna realistlikult, et turg liigub liiga kiiresti ja on liiga kõrgel,» selgitas Niemisvirta. «Arvasime, et panga hind oli hea, nii et olime valmis seda müüma, kuigi see oli ja on ka praegu hea pank.»

«Me nägime ka, et aktsiahinnad on kõrged, seetõttu müüsime suure hulga aktsiaid 2007. ja 2008. aastal,» lisas ta. «Tänu sellele olime finantskriisi alguses teatud mõttes palju paremas olukorras kui teised – meil oli vähe aktsiaid ja palju kapitali.»

«Me kasutame tervet mõistust selles mõttes, et riskide võtmine on meie jaoks täiesti erinev kui teiste jaoks,» avaldas Niemisvirta veel ühe Sampole edu toonud teguri.

«Me ei arva, et mitmekesistamine alandab riski. Me ei arva, et riski alandamiseks peab investeerima võimalikult paljudesse väärtpaberitesse,» selgitas ta. «Me arvame, et on parem investeerida neisse nimedesse, mida tõesti tead, isegi kui neid on vähe, sest sa ei saa teada paljusid hästi. Riski minimeerimiseks investeerime kümnesse heasse väärtpaberisse, mitte sajasse.»

Niemisvirta tõdes, et niisugune suhtumine on vastupidine tavapärasele mõtlemisele, et peaksid investeerima kõikjale: USAsse, Euroopasse ja nii edasi.

«Jõukuse loomine pikemas perspektiivis põhineb mõistlike riskide võtmisel ja üleliigsete riskide vältimisel,» nõustus Nie­misvirtaga Sampo elukindlustusettevõtte Mandatum Life asepresident Janne Saarikko.

Miski pole kindel

Sellest lähtuvalt on Saarikkol soovitus ka Eesti inimestele ja ettevõtetele. «On väga vähetõenäoline, et Eesti lähitulevikus krooni devalveeriks,» tõdes Saarikko. «Kuid siiski, kui oleksin ettevõte või eraisik ning erinevus euro ja Eesti krooni intressimäärade vahel oleks väga väike, siis võtaksin kõik oma laenud Eesti kroonides ja paneksin kõik oma investeeringud eurodesse.»

«Kui erinevus intressimäärades oleks näiteks 0,2 protsenti, siis see oleks minu meelest hea kindlustus selleks väga ebatõenäoliseks, kuid nii eraisikute kui ettevõtete jaoks katastroofiliseks sündmuseks,» selgitas ta.

«Oluline on, et finantsturgudel pole miski kindel ning kõik võib juhtuda,» rõhutas Saarikko. «Isegi kui devalveerimise tõenäosus Eestis on väike, on see siiski reaalne võimalus, mis võib teostuda, nagu teame oma Soome 1990. aastate alguse kogemusest.»