Elektrivõrguga liitumine on kallis lõbu, kuid amprite juurde ostjale või uue maja ehitajale möödapääsematu, alates märtsist tühjendab Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk elektrivõrguga liituja rahakoti lõplikult, sest liitumisel on ühe ampri tasu tõusnud 2065 kroonile.
Kui liituja asukoht on kaugemal kui 400 meetrit keskpinge elektriliinist, muutub olukord veelgi jõhkramaks, kuna siis tuleb liitujal maksta kulupõhist tasu, mis võib kujuneda ettearvamatult suureks.
Lisaks peab liituja enne tarbimiskoha pingestamist esitama elektriohutusseaduse kohaselt võrguettevõtjale elektripaigaldise kasutuselevõtu kohta teatise.
Selle alusel annab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni juures asuv andmekogu, pärast tehnilise kontrolli nõuetele vastavaks tunnistamist, võrguettevõtjale loa liituja elektripaigaldise kasutuselevõtuks pingestada.
See protseduur venib tavaliselt lõputuks ning tekitab võrguettevõtja ja liituja vahelisi arusaamatusi, sest isegi pärast ainult peakaitsme suurendamist jätab elektriohutusseadus kasutuselevõtu teatise vastavaks tunnistamiseni liituja elektripaigaldise ilma elektrita, kuigi võrgueeskiri ei pea seda vajalikuks.
Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
Elektrituruseaduse §-90 lg 9 p3 järgi võib võrguettevõtja, kui liituja ei ole esitanud Eesti Energiale elektripaigaldise nõuetekohasuse teatist , katkestada tema võrguühenduse viivitamatult.
Tegelikult peaks võrguettevõtja peale peakaitsme suurendamist andma ka liitujale kohe teatise, et uus peakaitse vastab võrgu parameetritele. Tööd teevad ju võrguettevõtte pädevad töötajad ja liituja maksab peakaitsme suurendamise kinni.
Pärast tööde teostamist võiks võrguettevõte koheselt elektripaigaldise ka taaspingestada.
Eesti Energia on teinud küll rea ettepanekuid elektrivõrguga liituja eletripaigaldise taaspingestamise lihtsustamiseks , millest väikese osa kajastab võrgueeskiri Vabariigi Valitsuse määruses nr.184 § 35(2) , kuid elektriohutusseaduse muudatuste välja-töötajad jätsid sellegi pisku seadusega kooskõlla viimata.
Määruses nr.184 §35 lg2 on kirjas, et kuni 63-amprilise peakaitsmega elektripaigaldiste tarbimistingimuste muutmise puhul on teatise esitamine kohustuslik juhul kui peakaitset suurendatakse rohkem kui kahe nimivoolu astme võrra.
Eesti Energia tegi EOS-s muudatuste tegijatele ettepaneku ,et väikese peakaitsme suurendamise korral, kui kliendil ei ole vaja olnud oma elektripaigaldist renoveerida, pole tal vaja kasutuselevõtu eelset või erakorralist tehnilist kontrolli ka tellida.
See ettepanek viidi 2007. aasta mais võrgueeskirja sisse, kuid elektriohutusseadusse 2007.a. juulis sisse ei viidud.
Riiklikul tasemel on elektriohutusseadusse muudatuste tegijad teinud elektrisaamise liitujale mõttetult kulukaks ja keeruliseks, mille tulemusena on elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise nõue muutunud inspekteerimisfirmadele heaks äriks.
Tegelikult on teatis pärast elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse kehtestamist muutunud tarbetuks, dubleerivaks dokumendiks.
Määrus on seadusest erinev ja põhjustab segadust peaaegu aasta, kuid määruse ja EOS-i vahelist vastuolu ei ole tänaseni muudetud.
Segase seadusandluse tagajärjel on Eesti Energiale muutunud seaduse täitmine võimatuks.
Praegu on ligikaudu 5000 liitujal teatis esitamata, sest liitujad tegutsevad vastavalt määrusele nr.184 ja ei ole kuni kahe astme võrra peakaitsme suurendamise puhul oma elektripaigaldisele kasutuselevõtu kontrolli tellinud ja võrguettevõtjale teatist esitanud.
Eesti Energia ei saa ka midagi ette võtta , kuna tal on varem sõlmitud kliendiga kahepoolne elektrimüügi leping , mida ta peab täitma.
Elektriohutusseaduse ja võrgueeskirja vastuolulisuse tõttu kannatab nii liituja kui ka võrguettevõtja.