Jurist: pärija saab pärandist ka loobuda

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalmistul.
Kalmistul. Foto: Toomas Huik

Justiitsministeeriumi nõunik Vaike Murumets selgitas E24 palvel, kuidas peaks FIE surma korral tema pärija käituma, et mitte endale üle jõu käivaid kohustusi võtta.


Pärimisõiguse seisukohast ei ole vahet, kas inimene on ettevõtja või mitte. Kui pärandaja kohustused on suuremad kui pärandvara väärtus, on pärijal võimalik kohustustest vabaneda selles osas, milles need ületavad õigusi.



Selleks peab esitama notarile pärandvara inventuuri nõude. Kui selgub, et kohustusi on rohkem kui õigusi ehk vara väärtus on negatiivne, tuleb esitada kohtule pärandvara pankroti avaldus.



Kui inventuuriga selgub, et vara väärtus on positiivne, tasub siiski arvestada võimalusega, et mõni võlausaldaja esitab nõude hiljem ja siis peab pärija selle rahuldama, kui see ei ületa pärandvara väärtust.



Pärija saab alati ka pärandist loobuda. Sel juhul vabaneb ta nii õigustest kui kohustustest. Kuid enne pärandi jõudmist omavalitsuseni peavad sellest loobuma ka kõik teised seadusjärgsed pärijad, keda võib olla päris palju.



Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et seadusjärgsed pärijad võtavad siiski vastu ka võlgadega koormatud pärandi, piirates oma vastutust, ning pärandist loobutakse ja jäetakse see omavalitsusele vaid erandjuhtudel. Samal moel eeldatakse, et lahkunu perekond korraldab tema matused ka juhul, kui need tuleb oma taskust kinni maksta.



«Kui probleemiks peetakse aga seda, et pärija üldse peab mingeid pärandaja kohustusi täitma, siis see on meie õiguses kogu aeg olnud, sealhulgas ka okupatsiooniajal. Praegu on pärandajatel nii õigusi kui ka kohustusi rohkem ja see teeb elu tõesti keerulisemaks,» nentis jurist.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles