Air Balticu pealetung Eestis hakkab vilja kandma

Estonian Airi osakaal väheneb. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Tallinna lennujaama läbivate reisijate statistika näitab, et üha enam inimesi lendab lätlaste Air Balticuga Riiga ning aina vähem Estonian Airi lennukitega Euroopasse.

Estonian Airi reisijate osakaal Tallinna lennujaama läbivate inimeste üldarvust on langenud viimased viis aastat. Võrreldes 2005. aastat mullusega, on Eesti lennufirma panus vähenenud 45,8 protsendilt 41,4 protsendile, mis pole küll drastiline, kuid siiski märkimisväärne kukkumine.

Samal ajal kasvab aga Air Balticu lennukitega sõitvate inimeste hulk. Kui 2005. aastal oli see vaid 3,5 protsenti ning 2008. aastal 6,6 protsenti reisijate koguarvust, siis mullu juba 13,1 protsenti.

«Air Balticu reisijate arvu kasv mullu oli põhjustatud nende strateegiast kujundada Riiast sõlmlennujaam, mistõttu kasvas oluliselt lendude arv Tallinna ja Riia vahel,» selgitas lennujaama turundus- ja müügidirektor Erik Sakkov. Tema juttu kinnitavad ka numbrid. Nimelt väljus 13,8 protsenti mullustest regulaarlendudest just Riiga. Helsingi oli siiski kohe kannul 13,5 protsendiga.

«Riiast kujunes Eesti reisijatele oluline ümberistumislennujaam, mis konkureerib jätkulendude osas varem väljakujunenud Euroopa sõlmjaamadega nagu Helsingi, Kopenhaagen, Frankfurt jt,» märkis Sakkov. Kahe viimase sihtkoha osatähtsus lendude seas oli vastavalt 12,8 ja 6,1 protsenti.

Kas Air Baltic suudab kunagi saada sama suure turuosa kui Estonian Airil praegu, ei tahtnud Sakkov ennustada. «See sõltub lennufirmade tulevikustrateegiatest ja lennundusturu üldisest arengust,» ütles ta.

Majandusminister Juhan Parts sõnas, et majanduse seisukohalt ei ole keskne küsimus lennunduses mitte Estonian Airi turuosa täpne suurus, vaid regulaarsete lennuühenduste olemasolu Euroopa tuiksoontega.

Arvestades, et Estonian Air veab siiski ligi pool Tallinna lennujaama läbivatest reisijatest ning erinevalt Air Balticust ei tegutse firma kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva kahjumiga, kas riik peaks siis lennufirmat toetama, nagu on välja pakutud?

«Riik on vähemusaktsionärina osalenud Estonian Airi aktsiakapitali laiendamises, kuid seda ärilistel kaalutlustel,» tõdes Parts. «Estonian Airi juhatus lubas kaasatud kapitali abil läbi viia ettevõtte restruktureerimise ja jõuda uuesti kasumisse. Mingit otsest abi riik ettevõttele üldiselt anda ei tohi.»

Estonian Airi kommertsala asepresident Rauno Parras ütles, et lennufirma on viimastel aastatel keskendunud rohkem regulaarlendude arendamisele ning vähem tellimuslendudele.

«Seega on üldosa langus tulnud tellimuslendude osakaalu märkimisväärsest vähendamisest ning ka turul toimunud muudatustest osa vedajate Tallinnast lahkumise järel,» nentis ta.

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas märkis möödunud nädalal, et kuigi Estonian Airi ei tohiks otse toetada, peaks toetama kindlate lennuliinide avamist.

Seeläbi saaks raha ka Estonian Air, kui ta otsustab konkureerida. Samas ei näinud Kallas, kust niisuguse toetuse tarbeks raha võtta.