/nginx/o/2010/02/03/306163t1hf621.jpg)
Aasta alguses kasutusele võetud digitaalne ravimiretsept on apteekrite sõnul nagu loteriipilet: kui kõik läheb hästi, saab inimene sellega oma ravimi kätte kiiremini ja mugavamalt, ent kui arvutisüsteem jukerdab, tuleb apteegist tühjade kätega lahkuda.
Tallinna Pelgulinna apteegi juhataja Tiina Järve sõnul on digiretsepti kasutamine nagu õnnemäng – kui süsteem töötab, on kõik hästi, aga kui ei tööta, pole midagi parata ja inimesed jäävad ravimita. «Aga inimesed tulevad juba julgemalt ja ostavad hea meelega ravimeid digiretsepti alusel,» märkis Järve, et esimene võõristus hakkab taanduma.
Samas tõdes Järve, et süsteem on ebastabiilne: see suudab korraga vastu võtta umbes 10 000 retsepti. Kui koormus kasvab, lähevad retseptid kaduma: arst kirjutab retsepti küll välja ja kinnitab selle, aga apteekrid retsepti ei näe ja inimesel jäävad ravimid ostmata. Seetõttu soovitas haigekassa eelmisel nädalal kella 10 ja 13 vahel, kui süsteemi koormus on kõige suurem, retsepte mitte välja kirjutada.
Eile Pelgulinna apteegis süsteemi töös siiski tõrkeid ei täheldatud. Ka pensionär Irina Müürisepp, kes esimest korda digiretsepti alusel rohtu ostma tuli, sai oma asjad kiiresti aetud. «Väga mugav,» kiitis Müürisepp uut süsteemi. «Sain ravimi kiiresti kätte ja soodustus oli ka õigesti arvutatud.»
Teenus halvenes
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kadri Tammepuu ütles, et kuigi apteekrid on digiretsepti süsteemi poolt ja näevad selles häid võimalusi nii patsiendi, arsti kui ka apteekri jaoks, ei tohiks apteegiteenuse kiirus ja kvaliteet digitaalse retsepti tõttu halveneda.
«Praegu on aga ühtlase kvaliteediga apteegiteenus lõhutud,» ütles Tammepuu, kelle sõnul on ravimi väljaostmisest saanud loterii – kui veab, läheb ostu tegemine kiiremini kui varem. «Kuid tihti peab inimene hoopis vajaliku ravimita lahkuma ja apteeker ei juhi enam seda protsessi,» märkis ta samas. Digiretseptiga apteegis käimiseks soovitab ta varuda aega ja külma närvi.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eestvedamisel kasutusele võetud digiretsepte on kolme kuu jooksul saatnud mitmesugused probleemid. Jaanuaris tekitas tõrkeid õigusaktide rakendumine retseptikeskuses, praegu on probleeme süsteemi töökindlusega. Tammepuu sõnul võib digiretsepti süsteemi probleeme võrrelda olukorraga, kui Tallinna-Tartu maantee liiklus püütaks ära mahutada kitsukesele külavaheteele. Mida rohkem arstid digitaalseid retsepte välja kirjutavad, seda suurem on võimalus, et süsteem ei pea koormusele vastu ja retseptid ei jõua apteekidesse.
Paberretsept aitab
Kuna arstid ei saa digiretsepti süsteemi veel täielikult usaldada, kirjutatakse rohud ägedamate ja kiiret ravi vajavate haiguste vastu välja ikka veel paberretseptiga. Viimast saab paralleelselt digiretseptiga kasutada maini.
«Me ei ole meelestatud digiretsepti vastu, aga arst peab alati patsiendi huvide eest väljas olema,» märkis Tallinna Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind. Tema sõnul juhtus eelmisel nädalal mitu korda, et arst oli küll digiretsepti arvutisüsteemis kinnitanud, kuid apteeker seda ei näinud ja soovitas patsiendil uut retsepti küsida. Samas märkis Merilind, et pikaajaliste retseptide puhul eelistab ta digiretsepte.
Uue süsteemi puudusena tõi Merilind esile ka selle, et enam ei näe apteeker diagnoosi koodi ega saa kontrollida, kas arvutisüsteemi pakutav soodustusprotsent on õige. «Kui süsteemis on mingi viga, võib patsient ravimi saada vale soodustusega, mis võib tähendada, et ta maksab rohu eest rohkem kui peaks,» rääkis Merilind.
Haigekassa ravimipeaspetsialisti Erki Laidmäe sõnul jälgib haigekassa digiretsepti süsteemi praegu väga pingsalt ja vajadusel rakendatakse täiendavad meetmed süsteemi koormustaluvuse tõstmiseks. «On selgunud, et vead soodustuste arvutamisel võivad tekkida nii retseptikeskuses kui ka arstide kasutatava tarkvara puuduste tõttu,» ütles Laidmäe, kelle sõnul uuendati hiljuti paljude perearstide tarkvara, et soodusmääradega eksimise võimalust vähendada.
Digiretsepti saadavad viperused
• Praeguseks on välja kirjutatud ligi miljon digiretsepti.
• Kui tegu on ägeda haigusseisundiga ja ravi peaks alustama viivitamatult, võiks küsida arstilt paberretsepti.
• Kasuks tuleb ka küsimuste esitamine oma ravimi kohta nii arstile kui apteekrile.
• Patsientidel tuleks olla tähelepanelik apteegis ravimi eest maksmisel.
• Harilikult on retsept toimeainepõhine.
• Ravimipreparaadi tootjanime tohib märkida ainult juhul, kui alternatiivsed preparaadid inimesele meditsiinilistel põhjustel ei sobi.
• Soodustuse valib digiretsepti programm ise, valides automaatselt inimesele soodsaima määra, kui arst on kogu info õigesti sisestanud.
Allikas: PM