Tosina aasta tagune Daiwa-afäär kõigutab Olari Taali jalgealust

Ärimees Olari Taal saavutas eelmisel nädalal üksnes osalise kohtuvõidu kunagise Daiwa-afääri pärast tema maine ja sobivuse fondivalitseja juhtkonda kahtluse alla seadnud finantsinspektsiooni üle. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi Daiwa-afääri uurimine vaibus üheksa aastat tagasi, kummitab kunagine Hoiupanga aktsiatehing ikka veel selles osalenuid – Olari Taalile jäi äsja fondivalitseja nõukogu liikme tool kättesaamatuks.

Tallinna halduskohtu kohtunik Villem Lapimaa langetas reedel avalikustatud lahendis otsuse, mis annab justkui võidu Taalile, aga samas ei anna ka.

Lapimaa kirjutab otsuses, et finantsinspektsioon rikkus süütuse presumptsiooni, kui oma ametlikus kirjas väitis, et Taal on toime pannud mitu õigusrikkumist Daiwa-afääri ajal. Samas märgib kohtunik, et finantsjärelevalvel on õigus kaaluda isiku sobivust fondivalitseja juhtorganisse ka siis, kui isikut pole ametlikult mõnes finantskuriteos või -väärteos süüdi mõistetud.

Nii et Taali, aga ka tema kunagiste kompanjonide Marcel Vichmanni või Aare Kilbi tee mõne panga või kindlustusseltsi juhtkonda on igaveseks läbi lõigatud.

Taal kaalub edasikaebamist

Finantsjärelevalve pole ametlikult Taali sobivust Eften Capitali nõukokku kaalunud. Või samas on finantsinspektsiooni kirja toon ja seal toodud faktid nagu otsus.

«See on sügavalt isiklik asi,» ütles Taal pühapäeva õhtul, tahtmata midagi enamat kohtuvaidluse kohta öelda. Ta lubas alanud nädalal kaaluda otsuse edasikaebamist.

Sama teeb finantsjärelevalve. Nii üks kui ka teine vaidlev pool leiab, et kohtuotsus oli talle soodne.

24. novembril 2008 saatis finantsinspektsioon Eften Capitalile ja Taalile kirja, milles märkis, et viimane rikkus Hoiupanga juhatuse esimehena töötades krediidiasutuse seadust, pani toime haldusõigusrikkumisi ja varjas järelevalve asutuse eest olulist infot.

Finantsjärelevalve teatas sama kirjaga, et need rikkumised sunnivad järelevalvet kaaluma Taali sobivust Eften Capitali nõukogu liikmeks. Viimane oli esitanud tegevusloa taotluse sama aasta septembris.

Finantsinspektsiooni hinnangul on Taal Hoiupanga juhina näidanud üles lugupidamatust õiguskorra suhtes, samuti järelevalve vastu.
Kaks nädalat pärast kirja saamist kutsus Eften Capital Taali nõukogu liikme kohalt tagasi. Pärast seda sai firma tegevusloa.

Inspektsiooni selgitused

Taal aga esitas mullu märtsis halduskohtusse kaebuse, milles palus kohustada finantsinspektsiooni esitama kohtule andmed, millele tuginedes inspektsioon leidis, et ta ei sobi fondivalitseja nõukokku. Ühtlasi palus ta viidatud kirja tunnistada õigusvastaseks.

Kohtuotsuses on kirjas, et Taal märkis jaanuaris olnud istungil, et kiri rikkus tema õigust aule ja heale nimele. Ettevõtja lisas, et finantsjärelevalve rikub tema õigust valida tegevusala, töökohta ja elukutset.

Inspektsioon omakorda oli veendunud, et Taal pani Daiwa-afääri ajal toime mitu haldusõigusrikkumist ehk väärtegu.

Finantsinspektsioonil on kasutada eelkäija pangainspektsiooni 200-leheküljeline Daiwa-afääri toimik. Selle järgi rikkus Taal krediidiasutuse seadust, kui Hoiupank andis enda töötajatele laenu enda aktsiate ostuks ja siis esitas pangainspektsioonile valearuandeid, kus polnud kirjas Jaapani pangalt Daiwa saadud laenu optsioonilepingu kohustusi.

Inspektsioon lisas, et ka meedia kujutas Taali skandaali ajal pigem negatiivsena.

Ametlikult pole Taali ega ka kedagi teist Daiwa-afääriga seoses süüdi tunnistatud. Viimase kriminaalasja lõpetas riigiprokuratuur 2001. aasta veebruaris.
Eften Capital on Viljar Arakase ja Tõnu Uustalu varahaldusfirma, mis peamiselt tegeleb kinnisvarasse investeerimisega. Ettevõtte nõukogu esimees on Hannes Tamjärv.

Kohtuskäik läks Taalile maksma 400 000 krooni, 50 000 krooni hüvitab sellest finantsinspektsioon, sest rohkem polnud kohus nõus kaebaja kasuks välja mõistma.

Daiwa-afäär

•    Hoiupank korraldab 1997. aastal aktsiaemissiooni, mis ähvardab börsikrahhi pärast nurjuda. Olari Taal, Heino Viik, Priit Haller, Aare Kilp, Juta Maar ja Marcel Vichmann moodustavad Hoiupanga Töötajate ASi, mis ostab ligi poole emissioonist, umbes 350 miljoni krooni eest aktsiaid.
•    Umbes kolmandiku summast – üle 100 miljoni krooni – paneb välja Taal, üle 200 miljoni krooni aga laenatakse Daiwa Europe’ilt.
•    Laenu tagatiseks lähevad aktsiad, Hoiupanga juhid annavad laenule panga nimel garantii.
•    Hansapank võtab Hoiupanga üle, kahtlane laen tuleb 1998. aasta kevadel välja, Vichmann saab volituse aktsiad välja osta.
•    Vichmannist saab Hoiupanga Töötajate ASi ainuomanik, offshore-firma Coalgate vahendusel saab ta laenu 225 miljonit krooni, mille eest ostab aktsiad Daiwalt välja.
•    Vichmannil õnnestub suurem osa aktsiaist endale jätta, Hansapangal õnnestub temalt kätte saada vaid tühine osa.
•    Taal kaotas enda sõnul suurema osa oma varandusest Daiwa-afääris.
Allikas: Postimees, Äripäev