India kurtis Putinile Afganistani-muresid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakistani Talibani võitluskaaslased.
Pakistani Talibani võitluskaaslased. Foto: Reuters / Scanpix

India palus Venemaal Afganistani naabritele abikäsi ulatada ning hakata valmistuma ajaks, mil NATO väed välja viiakse.


Nii oleks India sõnul võimalik vältida Kesk-Aasia ja Lõuna-Venemaa destabiliseerimist ekstremistlike jõudude poolt. Afganistani naabrid on mures, et sõjast räsitud riik võib Talibaniga ära leppida ja viimase lõppkokkuvõttes taas poliitilise võimu juurde lubada.

Venemaa, kes 1980. aastatel Afganistanis hävitavalt lüüa sai, on seni sealsetest probleemidest pigem eemale hoidunud ning tegelenud vaid narkokaubanduse tõkestamisega.

Afganistan on Venemaa jaoks ülitundlik teema. Hukkus seal ju tuhandeid Vene sõdureid ning ilmselt sai just Afganistanist külma sõja lõppfaasis alguse Venemaa allakäik.

India peaminister Manmohan Singh ütles eile õhtul pärast jutuajamist oma Vene ametivenna Vladimir Putiniga: «Me leppisime kokku, et hakkame Afganistani küsimusi üheskoos tihedamini arutama ning kaardistame ohud, millega terrorism ja ekstremism meie regiooni ähvardavad.»

India valitsus kardab, et Afganistan langeb pärast NATO lahkumist ekstremistide kontrolli alla. See aga õõnestaks regiooni julgeolekut ning annaks suurema mõju Pakistanile, kes Talibani läbi aegade sponsoreerinud on. Seepärast on India väga huvitatud koostööst Afganistani naabritega, et sealset stabiilsust võimalusel toetada.
India tippametnike sõnul üritab India Venemaad iga hinna eest Afganistani-kõnelustesse kaasata, mida peaministrid omavahel ka vaagisid.

NATO jaoks on India ja Venemaa dialoog ebameeldiv üllatus. USA ja teised lääneriigid sooviksid, et 1,3 miljardi dollariga Afganistani arengut toetav India võiks jätkuvalt NATOga sama joont hoida. Nad kardavad iga sammu sõjalis-poliitilise Põhjaliidu taastamise suunas, mille raames usbekid, tadžikid ja aserid 1990. aastate lõpus kohalike liitlaste toel Talibani vastu võitlesid.

Selle nädala alguses ütles India riikliku julgeolekuteenistuse mõjukas liige Moskvas Vene diplomaatidele, et Vene valitsus peaks vastukaaluks Afganistani «ülimalt rahutukstegevatele» sündmustele koos India, Iraani ja Kesk-Aasia riikidega riskimaandamis-strateegiat kujundama asuma.

Endine välisminister ja India suursaadik Venemaal Kanwal Sibal ütles, et USA tahab oma kaotusi Afganistanis võimalikult kiiresti piirama hakata.

«India ja Venemaa peaksid tundma muret selle pärast, millise laialdase mõju sõjaka Vahhabi koolkonna esindajad regioonis omandada võivad, ähvardades nii Kesk-Aasiat kui Indiat,» lisas ta.

Kuigi USA hiljuti Afganistani 30 000 sõdurit juurde saatis, on India pärast aasta alguses Londonis korraldatud Afganistani-konverentsi üha rahutumaks muutunud.
Nimetatud konverentsi eelõhtul käis NATO Afganistani komandör kindral Stanley McChrystal välja mõtte, et USA suurpealetungi tulemuseks võiks olla rahuläbirääkimised Talibaniga.

Peaminister Singhi nõunikud on Talibani võitlejate äraostmise mõtet aga kritiseerinud ning väidavad, et sellise lähenemise juured peituvad brittide poolt 19. sajandil Afganistanis kogetud lüüasaamistes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles