/nginx/o/2009/02/18/136289t1h8713.jpg)
Seoses sel nädalal alustatud netikasiinode blokeerimisega Eestis võib kasutajate virtuaalkontodelt kaduda raha, samuti võib Eestis ebaseaduslikuks tunnistatud netikasiinos mängimine tuua võitudelt tulumaksu maksmise kohustuse.
Netikasiino blokeering võib viia kasutaja virtuaalkontolt raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliamet alustas eelmisel nädalal ettekirjutuste saatmist internetiteenuse pakkujatele, kohustusega blokeerida ebaseaduslikud kaughasartmängu võimalused ning tänaseks on esimesed ebaseaduslikud kaughasartmängu veebilehed blokeeritud.
Järgmise nädala lõpuks peaks olema blokeeritud ligi 200 tuvastatud ebaseaduslikku veebilehte, teatas MTA.
«Veebilehtede blokeerimine võib kaasa tuua mängija virtuaalkontol olevate summade kadumise. Raha tagastamist saab taotleda ainult hasartmängukorraldajalt, kellele on vastav ülekanne tehtud,» selgitas MTA pressiesindaja Annely Erm.
«Maksu- ja tolliamet ei saa kliendile raha tagastada, kui see on blokeeritud ebaseadusliku kaughasartmängu veebilehel, kuna amet ei halda kaughasartmängu mängukeskkonna virtuaalkontot,» lisas ta.
Amet juhib tähelepanu, et ebaseaduslikus kaughasartmängus osalemisel ei ole tagatud hasartmängu mängimisega saavutatud võitude väljamaksmine.
«Eestis legaliseerimata kaughasartmängu veebilehel mängimine võib kaasa tuua ka võitudelt tulumaksu maksmise kohustuse. Samuti ei ole sel puhul tagatud juurdepääsu piiramine hasartmängusõltlastele,» selgitas Erm.
Eestis on hasartmängusõltuvuse ulatuse mõõtmiseks korraldatud kaks uuringut: 2004. aastal ja 2006. aastal. Kahe aastaga toimus märkimisväärne sõltlaste arvu kasv, samas kui teistes lääneriikides püsib sõltuvuse määr suhteliselt stabiilsena 1-2 protsendi juures, on see Eesti puhul 3-6 protsenti.
«Uuringud näitavad ka seda, et mida kättesaadavam ja mugavam on hasartmänge mängida, seda suurem on sõltuvusprobleemidega isikute arv. Eriti ohtlikuks peetakse seetõttu just interneti vahendusel korraldatavaid hasartmänge. Selliste teenuste pakkumise kontrolli alla võtmine on seega mõistlik võimalus tagada ühest küljest probleemideta mängijatele teenuse olemasolu ja teisest küljest ohustatud isikutele kaitse. Seetõttu peavadki ka kaughasartmängu korraldajad rakendama nn enesevälistusnimekirja,» selgitas rahandusministeeriumi ettevõtlus- ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Sören Meius.
Ka Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et liikmesriikidel on õigus piirata hasartmängude pakkumist oma territooriumil ka juhul, kui see toimub interneti vahendusel ja siseturu-olukorras, kus pakkujaks on teises liikmesriigis reguleeritud korraldaja.