Eelmisel aastal algas välisvõla vähenemine

Foto: Peeter Langovits.

Täna avaldatud maksebilansi andmeil oli jooksevkonto ülejääk sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes eelmisel aastal 4,6 protsenti, teatas Eesti Pank.

Veel 2008. aastal oli jooksevkonto puudujääk rohkem kui üheksa protsenti. Sise- ja välisnõudluse madalaseisu tõttu kahanesid eelmise aasta jooksul nii kaupade eksport kui ka import.

Aasta kokkuvõttes oli kaupade konto puudujääk 2008. aasta omaga võrreldes peaaegu neli korda väiksem. Teenuste puhul oli välisnõudlus tugevam ning oli ka selliseid äriteenuseid, mille müük välismaale 2008. aastaga võrreldes kasvas.

Seetõttu kujunes teenuste maksebilansi tasakaalustav mõju varasemast suuremaks. Kaupade ja teenuste konto oli SKP suhtes umbes 6 protsendi suuruses ülejäägis, millest ligi poole võib kirjutada valmistoodangu ja muude varude vähendamise arvele.

Mis puudutab sisenõudlust, siis viitab kaupade ja teenuste ülejääk säästude kasvule. Et säästud olid mullu suuremad kui investeeringuteks kasutati, puudus vajadus välisrahastamise järele ning oli võimalik tagastada välisvõlga.

Võrreldes 2008. aasta lõpu seisuga oli välisvõlg vähenenud 2009. aasta lõpuks 25 miljardi krooni võrra. Majanduslanguse tõttu võla ja SKP suhe, mida tihti võlataseme mõõtmiseks kasutatakse, seejuures ei vähenenud ning moodustas aasta lõpus 127 protsenti.

Peale kaubavahetuse on jooksevkonto tasakaalu enim mõjutanud investeerimistulude sise- ja väljavool.

Tulenevalt Eestisse ja siit välismaale paigutatud kapitali mahu erinevusest oli välisinvestorite kapitalitulu tavapärasest üle kahe korra suurem kui Eesti residentide välismaal teenitud tulu.

Kasumlikkuse vähenemise tõttu olid investeerimistulud nii Eestis kui ka välismaal kuni poole võrra väiksemad kui 2008. aastal ning nende netoväljavool kahanes umbes 4 protsendini SKPst.

Otseinvesteeringute puhul oli iseloomulik, et nii Eestis kui ka välismaal soetatud enamusosaluse puhul suurendasid emaettevõtted tegelike ja võimalike kahjumite katteks aktsiakapitali.

Seetõttu oli Eestisse tehtud otseinvesteeringute aktsiakapitali jääk 2009. aasta lõpus isegi veidi suurem kui aasta varem. Vähesel määral soetasid välisinvestorid ka vähemusosalust Eesti äriühingutes.