Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Mandelson: WTO kõneluste lõpp on traagiline vaestele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marti Aavik
Copy
Chen Deming, Hiina kaubandusminister WTO peakorteri juures 28. juulil.
Chen Deming, Hiina kaubandusminister WTO peakorteri juures 28. juulil. Foto: AFP / Scanpix

ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson ütles, et WTO Genfi kõneluste lõpp oli kollektiivne läbikukkumine, ent kahjud ei jagune võrdselt, vaid kõige traagilisem on see eriti vaestele riikidele, kes oleks võinud palju võita.

Mandelsoni sõnul said kokkulepetele jõudmisel takistuseks suhteliselt väikesed teemad, mis ei lasknud osalistel ka suurtes ja olulistes asjades kokkuleppele jõuda. Üksikute erihuvid said takistuseks üldise hüve taotlemisel.

Kaubanduskõneluste maraton Genfis kukkus läbi

WTO läbirääkimiste eesmärk oli vabastada üleilmne kaubandus paljudest praegustest piirangutest ja aidata vaestel riikidel ekspordi abil viletsusest välja pääseda, ent erimeelsused põllumeeste toetuste ja erinevate hinnapiirangute üle jooksutasid kõnelused ummikusse.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (inglise World Trade Organization, WTO) peasekretär Pascal Lamy tunnistas kõnelused läbikukkunuks, sest «liikmed pole lihtsalt suutnud oma erimeelsusi ületada.»

Kõneluste ummikusse jooksmisest kaotavad kõige rohkem eriti vaesed riigid, kelle majandusele põllumajandustoodetega kauplemise liberaliseerimine oleks võinud enim leevendust tuua.

Euroopa Liidu kaubandusvolinik Peter Mandelson nimetas tulemust «südantlõhestavaks». Just EL pakkus eelmisel nädalal läbirääkimiste «käima vedamiseks» omalt poolt 60-protsendilist imporditollide alandamist ning lootis järeleandmisi ka kiiresti arenevatelt Hiinalt ja Indialt.

Lamy kutsus 30 WTO võtmeriigi kaubandusministrid Genfi kõnelustele, et teha läbimurre põllusaaduste ja tööstuskaupade kaubanduse senisest suuremaks avamiseks.

Peamine takistus oli toiduainete imporditollide teema. Aasia riigid üritavad tollidega kaitsta vaeseid põllumehi juhuks kui maailmaturu hinnad peaksid langema või import oluliselt kasvama. Hiina, India ja USA ei suutnud kokku leppida, millisest lävest alates oleks imporditollide kasutamine lubatud.

2001. aastal Qataris Dohas alanud protsess on korduvalt ummikusse jooksnud, sest lääneriigid ja areneva majandusega riigid idas pole leidnud viisi kuidas üksteisele oma turge rohkem avada.

USA ja Euroopa Liit tahavad suuremat ligipääsu Hiina ja India teenusteturule. Arenguriigid tahavad müüa oma põllusaadusi Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

BBC viitab analüütikutele, kelle arvates näitab läbirääkimiste kokku kukkumine multilateraalsete kaubanduskokkulepete lõppu. Paljusid riike ühendavate kokkulepete asemel võivad riigid edaspidi keskenduda enam kahepoolsetele kaubanduslepingutele.

Läbirääkimiste lõppedes on osapooled lennutanud vastastikkuseid süüdistusi. Hiina süüdistab «isekaid» rikkaid lääne rahvaid maailma kaubanduse liberaliseerimise kõneluste ummikusse jooksmises, aga Jaapani valitsus peab Hiinat rohkem süüdlaseks kui ohvriks.

Tagasi üles