/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2008/04/16/33631t1hca01.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul tähendaks riiklike võlakirjade emiteerimine ja defitsiidi suurendamine loobumist meie senistest pingutustest Eesti riigi rahaga konservatiivselt ümber käia.
Rõivas: võlakirjade emiteerimine tähendaks kannapööret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oleks kannapööre, mis viib meid kõige alalhoidlikuma eelarvega riigist lõdva eelarvepoliitika ja suure võlakoormusega riikide sekka, mis omakorda vähendaks järsult Eesti elanike elatustaset,» ütles Rõivas, kommenteerides täna Postimehes ilmunud Jüri Tamme ja Ivar Raigi arvamuslugu.
«On kummaline, et autorid toovad küll näite Kreeka raskustest hiigeldefitsiidiga maadlemisel, kuid soovitavad meile samas Kreeka teed minna,» nentis Rõivas.
Ta lisas: «Pole kahtlustki, et väga väikese võlakoormaga Eestil on lihtsam kriisist väljuda, kui neil riikidel, mille võlakoorem ületab eelarve mahu mitu korda. Meie saame oma järgmiste aastate eelarved suunata ühiskonna arenguks ega pea muretsema hiiglaslike laenumaksete pärast. Me ei ole eilset majanduskasvu homselt laenanud.»
Rõivase sõnul oli ka enne kriisi Eestis küllalt neid, kes soovitasid riigi reservid kasutusele võtta ehk need ära kulutada ning investeerimiseks juurdegi laenata. «Täna on enamikul neist küllap silmad maas.»
Samas tõdes Rõivas, et võlakiri kui selline on täiesti arvestatav alternatiiv laenule, küsimus on aga selles, kas me ajame praegu laenukoorma hüppelist tõusu ja tuleviku arvelt kulutamist või tasakaalus eelarvet ja säästlikku majandamist.