/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
/nginx/o/2008/04/23/35340t1heb45.jpg)
Eesti Reklaamiagentuuride Liidu juhatuse liikme Jana Koppeli sõnul löövad praeguse peata oleku juures reklaamiturul läbi need, kellel on midagi öelda ja kes tabavad ära õige momendi.
Koppel: reklaamiturul ei pea rahakott «puuga seljas» olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelarveliselt on näha kokkuhoidu nii teostuse kui ka kampaaniate nähtavuse osas. Kanalite osas vaadatakse väga optimeeritud pilti, mis paneb suurema rõhu heale meediaplaneerimisele,» iseloomsutas Koppel läinud reklaamiaastat.
Selleks, et nähtav olla, ei pea tema sõnul olema rahakott «puuga seljas», vaid pigem peaks vaatama seda, kus ja millal oleks parim moment oma tarbijat tabada. «Seda osa on hetkel paraku liiga vähe.»
Koppeli sõnul ongi kampaaniate osas praegu näha ratsionaalsust, kus panustatakse pakkumisele ja hinnale, mida omakorda survestab majanduskeskkond.
«Samas saab teha neid nutikalt. Vaadates, mis praegu meie valdkonnas toimub, siis eks julged võidavad,» kommenteeris Koppel.
Tema kinnitusel jõuavad oma sõnumiga tarbijani praegu just need, kellel on midagi öelda. «Need saavad turul ka midagi ära tehtud.»
Arvestades eelmise aasta keerukust ja teatavat peata olekut, siis olid kõrgemad ootused tema sõnul just alla 300 000 kroonise eelarvega kampaaniate puhul.
«Kuid pilt oli selles osas oli vägagi kesine. Samas on näha, et sel aastal on antud kategoorias juba vägagi nutikaid lahendusi esitletud,» tõdes Koppel.
Üle 300 000-kroonises kategoorias olid liidrid küll kenasti välja joonistunud, aga üldpilt jäi siiski suhteliselt üksluiseks. «Kvaliteetseid kampaaniaid võis lugeda üles sõrmedel.»
Kahjuks oli Koppeli hinnangul kampaania mõõtu välja andvaid töid vähe. «Nii mõnigi kord pidi paraku tõdema, et tugev oli üks või teine väljund, kuid kampaania vajus kokkuvõttes koost ära.»
Praegused trendid reklaamimaailmas viitavad just uutele meedialahendustele, uuele meediale ning kvaliteetsele meediamiksile. «Kui suurtes riikides on võimalik väga kitsaste meediakanalitega hakkama saada, siis Eesti-suuruses riigis eeldame siiski korralikku meediaplaneerimist, kuhu on haaratud ka massimeedia.»
Konkreetselt turgu suunavaid trende on tema hinnagul siiski keeruline välja tuua. «Mingil määral võib öelda, et on otsingute periood,» tõdes Koppel ja lisas, et seda nii sõnumite kui ka kanalite osas.
Milliseks see täpselt kujuneb, sõltub tema hinnangul turu suurusest, rahalisest mahust ja üldisest arengust. «Julgen väita, et nutikamad ja julgemad siiski võidavad.»
Kui võrrelda praegust reklaamiturgu paari aasta tagusega, siis on nähtav, et eelarve mahtude vähenemine sunnib otsima uusi lahendusi.
«Otsitakse kokkuhoidu nii idees kui ka teostuses,» sõnas Koppel ja lisas, et samas peavad kõik tööstuse osalised muganduma turusituatsiooniga.
«Isiklikult arvan, et see aasta näitab ära suuresti, kuhusuunas me liikuma hakkame ja selles suunas me ka tegutseme. 2010. aasta reklaami- ja turundusmaastikul on juba, mida hinnata ja väärtustada.»