/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/03/07/328022t1ha166.jpg)
Kui esmapilgul tundub, et riigimetsa veo hankel väidetava kartellileppe sõlminud ettevõtjad püüdsid petta vaid riiki, siis kahju said sellest ka eraettevõtjad.
Ettevõtja jäi konkurentide kokkumängu tõttu metsaveolepinguta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaa metsafirma Vilkest tegi 2008. aasta suvel välja kuulutatud metsaveohankele pakkumise, kuid jäi konkurentidele alla. Hanke ümber käinud kummalistest tehingutest üks ettevõtte juhtidest avalikult rääkida ei taha. Las uurijad uurivad! Enne tunamullust hanget oli Vilkest olnud pikki aastaid RMK partner.
Jõgevamaa metsafirma Töörõõm omanikud ei tee aga saladust, miks tuli neil 2008. aasta riigihankel suu tööst puhtaks pühkida.
«Kui riigihanke tingimused välja pandi, siis oli ka igale rumalale aru saada, et asi ei ole õige,» lausus OÜ Töörõõm juhataja ja omanik Kalju Meeru.
Meeru sõnul istusid metsafirmade juhid laua taha ja leppisid kokku, kes saab osa 38 lepingust, mida RMK hiigelhankel viieks aastaks pakkus.
«Ei tea, miks meid ei kutsutud,» kostis Kalju Meeru vastuseks küsimusele, miks Töörõõmu juhid salakõnelustest kõrvale jäid. «Me ei pannud numbreid õigesse kohta.»
Leping raha eest
Meeru jätkas, et tema firma logistikule pakuti müüa RMK lepingut.
«Pakuti küll müüa, aga meie loobusime, ei olnud suurem asi pakkumine,» lausus Kalju Meeru.
Kui OÜ Töörõõm oleks küsitud raha maksnud, siis oleks ametlikul riigihankel OÜ Töörõõmust odavama pakkumise teinud firma raha eest oma pakkumise tagasi võtnud ja seega läinuks ihaldatud leping Töörõõmule.
«Oleme 15 aastat tegutsenud metsanduses ja raha peale me ei lähe,» lausus Kalju Meeru. «Teeme ausalt – kui saame lepingu, siis saame, raha eest me seda ostma ei lähe.»
Meeru nentis, et salakõnelustel, kus jagati 38 veolepingut, olid ninapidi koos nii metsafirmade juhid kui ka RMK ametnikud. «Ükskord peab lõpp tulema sellisel asjal, siis hakatakse ehk riigihankeid ausalt tegema,» lausus ta.
Töörõõmu logistik on Kalju Meeru poeg Mart Meeru. Tema sõnul tegid suured firmad veohankel hulga pakkumisi. Pakkumiste avamise järel valisid nad endale sobivad välja ja need võiduhanked, mis meeltmööda polnud, pakuti konkurentidele müügiks.
«Eks kuidagi oli vaja RMK pakutud töö ära jagada,» märkis Mart Meeru, kinnitades, et kui ta oleks läinud konkurentidega kokkuleppele, siis oleks OÜ Töörõõm ka soovitud lepingu saanud.
Üks metsafirmadest, kes konkurentsiameti uurijate arvates oli ka oluline niiditõmbaja salajases kokkuleppes, oli Jõgevamaa firma Folie MP. Selle suuromanik Andras Kaasik ütles reedel Postimehele, et asjad olid sootuks vastupidi, kui prokuratuur püüab ette kujutada.
«RMK töötajad ei saanud oma ülesannetega hakkama,» lausus Kaasik.
«Riik tegi endale kahju, kui lõpetas vanad veolepingud firmadega ära,» lisas Kaasik.
Lähiajal kohtusse
Vanade lepingute all mõtles Kaasik metsaveolepinguid, mis kehtisid enne 2008. aasta suve suurhanget. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles eelmisel nädalal Postimehele, et rekordiliselt kõrge naftahinna pärast polnud firmad nõus vanade lepingutega vedama, seepärast oli vaja ka teha uus hiigelhange viieks aastaks.
Kaasiku sõnul tegi riik aga endale kahju, kui lubas eelmiste lepingute rikkujail takistusteta uuel hankel osaleda.
Kartellikokkuleppe asjas kahtlustatakse ka RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigut, kes endal süüd ei näe.
Laigu kolleeg ja üks veohanke korraldajaist, RMK Kirde regiooni logistikajuht Raul Orgla väitis, et kartellikahtlus on väljamõeldis. «See on puhas õhk. Ma ei tea, mis sellest välja tuleb, asjal sisu ei ole,» ütles Orgla Postimehele.
2008. aasta suvel korraldas RMK suure metsaveohanke, et leida terves riigimetsas raiutavale puidule vedajad viieks aastaks. Hanke mahuks kujunes 1,74 miljardit krooni.
Väidetavalt tegid suured puidufirmad põhjendamatult odavaid pakkumisi paljudele lepingutele, et hiljem pakkumise tagasivõtmise eest konkurentidelt raha küsida.
RMK juhtkond sõlmis kokku 38 lepingut, kuid esitas ka kuriteoavalduse konkurentsiametile. Poolteist aastat kestnud uurimise järel said kuriteokahtlustuse Laigu ja üheksa metsafirmat. Lähiajal läheb asi kohtusse.