Keskkonnaministeeriumi kantsler õigustab lepinguid kartellikahtlusega firmadega

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus. Foto: Toomas Huik

Keskkonnaministeeriumi kantsler, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liige Rita Annus õigustab veolepingute sõlmimist firmadega, kel lasus algusest peale kartellileppe kahtlus, väitega, et palke ei saa metsa mädanema jätta.

Miks RMK juhtkond sõlmis veofirmadega, kellel lasus kahtlus  ebaseaduslike kokkulepete tegemises riigihankel, ikkagi veolepingud ja miks need lepingud tänini jõus on?

Lepingud on sõlmitud hanke tulemusena, hanget pole ebaseaduslikuks kuulutatud ja uurimine alles käib. Kui on selgelt tuvastatud midagi ebaseaduslikku, siis tuleb vastavad järeldused teha. Teine asi on see, et puud tuleb ära vedada, ei saa raiuda ja jätta metsa lamama.

Kas RMK nõukogu on kartellikahtlust metsaveohankel arutanud?

Ei. Nõukogu oli üldjoontes teadlik, et RMK juhatus tegi avalduse konkurentsiametile. Toetasime seda, sest oli vaja aru saada, miks metsafirmad võtsid pakkumisi hankel tagasi. Vajasime uurimisorganite abi, et tuvastada, kas see oli juhus (seda ei saa välistada) või kuritegelik käitumine.

Kas RMK juhtkond tegi hanke korraldamisel ka midagi valesti?

Mulle teadaolevalt mitte. Hanke nüansse ei ole ma pädev kommenteerima. Uurimisorganid tegelevad sellega, ja kui RMK töötajad on teinud vigu, siis tuleb teha järeldused.

Kas nõukogu ei kontrolli, kuidas korraldatakse kahe miljardi kroonise mahuga hange?

Nõukogu ei vaata läbi kõiki hankedokumente ega hankelepinguid. See on juhatuse pädevus. Nõukogu ei tee iga detaili eelkontrolli. Isegi nii suure hanke puhul ei uuri nõukogu iga lepingut.

Kaks miljardit krooni on pisidetail?

Kaks miljardit ei ole pisidetail, aga hangete korraldamine on RMK juhatuse pädevuses.

Ma ei mõista, miks hanke korraldanud peaspetsialist Rainer Laigu, kes nüüdseks on saanud ka kuriteokahtlustuse, endiselt RMKs töötab?

Inimene on süütu, kuni ta on süüdi tunnistatud.

Miks on kartellikokkuleppe kahtlust poolteist aastat saladuses hoitud?

Oleme ka ise uurimise all ja meil ei olnud kohane teatada, et meid uuritakse. Uurimisorganid tuvastavad kartellileppe sõlmijad. Meil ei ole põhjust sekkuda. Meie tegutseme keskkonnakaitsel, meie ei vii läbi kriminaalmenetlusi.

Kes vastutab kogu selle skandaali eest?

Veofirmade omavaheline kartellilepe on selline asi, mille eest ei saa RMK juhatus või nõukogu vastutada. Aga RMK juhtkond peab tagama oma töötajate õiguspärase tegevuse.

Kui suure kahju riik kartellileppega sai?

Kui kokkulepe tõendatakse, siis nõuame kahju sisse. Suurusjärk ulatub kümnetesse miljonitesse.

Kümned miljonid kroonid on tuulde lastud, peale riigi said kahju ka metsafirmad, kes ebaausate võtetega kõrvale lükati. Aga vastutust ei kanna selle eest mitte keegi, lihtsalt juhtus, ja järgmine kord juhtub jälle…

Kuidas te nii saate arvata? Uurimine on jõudnud väga kaugele ja on esitatud kahtlustused. Kui RMK juhtkond poleks avaldust esitanud ja konkurentsiamet poleks asja uurinud, siis saaks öelda, et riigis on midagi mäda. Küllap kohtumenetlus läheb käima ja süüdlane leitakse.

Minu meelest oleks kokkumängu kahtluse korral tulnud hange tühistada ja lepingud jätta sõlmimata.

Jah, nii võiks arvata. Aga ettevõtte tegevus ei saa seisma jääda. Me ei saa jätta puid metsa mädanema sellepärast, et meile tundub, et keegi kusagil midagi kokku lepib. Toona ja ka praegu ei saa kindlalt öelda, et keegi midagi kokku leppis.

Metsaveokartelli kahtlus

•    2008. aasta suvel korraldas RMK suure metsaveohanke, et leida terves riigimetsas raiutavale puidule vedajad viieks aastaks. Hanke mahuks kujunes 1,74 miljardit krooni. Väidetavalt tegid suured puidufirmad põhjendamatult odavaid pakkumisi paljudele lepingutele, et hiljem pakkumuse tagasivõtmise eest konkurentidelt raha küsida.

•    RMK juhtkond sõlmis kokku 38 lepingut, kuid esitas ka kuriteoavalduse konkurentsiametile. Poolteist aastat kestnud uurimise järel said kuriteokahtlustuse RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu ja üheksa metsafirmat. Lähiajal läheb asi kohtusse.