Direktiivi ülevõtmine toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisimaks võib pidada seda, et ettevõtjatel on tulevikus oluliselt suurem kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet, teatab justiitsministeerium.
«Eelkõige peetakse siinkohal silmas väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavaid lepinguid. Seega peaks direktiivi ülevõtmise tagajärjel oluliselt tõusma tarbijate teadlikkus sellest, mis lepingu nad sõlmivad,» selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.
Ministri sõnul puudutab teine olulisem muudatus tarbija õigust väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel ostetud kaup tagastada või sõlmitud lepingust loobuda.
Kuigi tarbija taganemisõiguse kasutamise tähtaeg ning sisu jääb samaks, lihtsustatakse nii tarbija kui ettevõtja olukorda selle õiguse kasutamisel, kinnitas Pevkur. Peamiseks muudatuseks on taganemisavalduse tüüpvormi kehtestamine ning taganemise näidisjuhend. «Need muudavad ettevõtja teavitamiskohustuse hõlpsamini täidetavaks, sest ettevõtja ei pea ise sõnastusele tähelepanu pöörama. Samal ajal tagavad need tarbijale ka selle, et ettevõtjalt saadud teave on kvaliteetne ja vastab nõuetele,» selgitas Pevkur.
Lisaks on direktiivi eesmärk ühtlustada väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemisel tekkivaid kohustusi. Näiteks tuuakse selgelt välja, et tarbija peab pärast taganemisõiguse kasutamist hiljemalt 14 päeva jooksul kauba tagasi saatma ja ettevõtja sama aja jooksul raha tagastama. Samuti tuuakse välja, kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju.
Direktiivi ülevõtmise tulemusena tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase ka teiste lepingute puhul. Näiteks luuakse järgmised reeglid: