Veekeetjate hinnavahe on mitmekümnekordne

Tarmo Pahk näitab enim müüdud 13,90-euroseid Sencori veekeetjaid, millel on kõik põhifunktsioonid. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi veekeetja ostmine pole raketiteadus, võib suuremas poes siiski silme eest kirjuks minna: riiulitel on mitmekümneid eri firmade kanne, mis maksavad näiteks Experti ja Euronicsi tehnikakauplustes 10–240 eurot.

Experti tehnikakaupluste kodumasinate tootejuhi Tarmo Pahki kinnitusel oskavad need kõik, ka soodsamad, lihtsalt, ohutult ja mugavalt vett soojaks ajada.

Pahk näitab müüduimat Sencori veekeetjate sarja, mille disain ja soodne hind – 13,90 eurot – on meeltmööda paljudele. Neil plastkannudel on olemas kõik peamised funktsioonid: veetaseme näit mõlemal küljel, automaatne väljalülitus, katlakivifilter, alus, millel saab kannu pöörata 360 kraadi (mugav lahendus, nii parema- kui ka vasakukäelisele kasutajale), ja aluse sisse keritav juhe.

Pahki kinnitusel on katmata küttekehaga ning automaatse väljalülituseta veekeetjad ajalugu. «Praegu on ka kõige odavamad veekeetjad siledapõhjalised ehk kaetud küttekehaga. Samuti pole enam müügil veekeetjaid, mis ise välja ei lülituks,» rääkis Pahk.

Euronicsi väikeste köögimasinate tootejuht Anu Kaalo aga kinnitas, et nende kauplustes on Severini spiraaliga veekeetjad täitsa olemas ja pole ka teada, et nende tootmine lähiajal lõpetataks. «Kuna need on hinna (13,90 eurot – toim) poolest soodsaimad, on nende müük väga suur,» nentis Kaalo, lisades, et hinnalt järgmine veekeetja on juba märksa kallim – 20,90 eurot.

Võimsus ja maht

«Populaarsed on ka kallimad mudelid, mis on võimsad ja usaldusväärsest brändist, näiteks Electroluxi roostevaba veekeetja, millel on temperatuuri reguleerimise võimalus,» tõi Kaalo näite.

Kõige krõbedama hinnaga (239 eurot) Stollari veekeetjal on rohkem temperatuurivalikuid ja see kann on Kaalo sõnul mõeldud eelkõige teegurmaanidele.

Euronicsi kauplustes ostetakse kõige enam kuni 31,90-euroseid, Expertist aga kuni 19,90-euroseid veekeetjaid.

Pahki hinnangul vaadatakse veekannu puhul esmalt disaini, võimsust ja mahtu, siis hinda ja kasutamismugavust ning alles seejärel lisafunktsioone. Kaalo nimetab lisaks kannu materjali.

«Metallist veekeetja on kindlasti vastupidavaim, see ei pragune ja kannatab põrutust. Plast võib ajaga värvi muuta,» rääkis Kaalo.

Poodides on palju disainveekeetjaid. Erilisemad on klaasist korpusega või keraamilised – viimaseid ostetakse kingituseks teesõpradele.

Poes veekeetjat valides võiks jälgida, et lisaks köögimööbliga sobivale värvile ja soodsale hinnale oleks seda mugav kasutada: et sellel oleks kindlalt kätte istuv käepide, mis ei libise, et kaas avaneks kergesti ja et kannust oleks mugav valada. «Seetõttu võiks kannu enne ostmist poes käes hoida,» soovitas Pahk.

Asjatundja soovitab järele mõelda, kui suurt kannu perele vaja on. «Kui kohvi- ja teevett vajab üks-kaks inimest, ei ole mõtet iga kord kahte liitrit vett keema ajada. Aeg-ajalt kasutamiseks sobib ühele-kahele inimesele 2000-vatise võimsusega 1,2-liitrine kann, suurema pere jaoks aga 2000–3000-vatine 1,5–2-liitrine kann,» soovitas Pahk.

Hinnaredelit mööda liiguvad ülespoole nõudlikumad kliendid, kes ajavad taga erilist disaini ja mugavust. «Kallimatel veekeetjatel on palju lisa­funktsioone, näiteks vee kuumana hoidmine või temperatuurivalik, lisaks taimer, mille abil saab kuuma vee soovitud ajaks tellida,» selgitas Pahk. Kallim kann võib osata plinkida või vilistada.

Kümme aastat hooleta

Üksikud tootjad pakuvad veekeetjaid-termoseid, mis on enamasti 3–5-liitrised ja pumbaga ning hoiavad vee soojas, nagu termosed muiste. Suuruse tõttu neid aga koju palju ei osteta. Krõbedama hinnaga veekeetja on elektrisamovar, mis oskab vee keema ajada ja selle pärast soojana hoida.

Võimsust on praegu poes leitavatel veekeetjatel külluses, ka kõige odavamatel. «Mida võimsam veekeetja, seda kiiremini vesi soojeneb. Inimesed soovivad ikka kiiresti saada,» tõdes Pahk, kelle sõnul läheb umbes 1,5 liitrit vett 2400-vatises veekeetjas kuumaks poole minutiga.

Müügil on ka 600-vatised väiksed veekeetjad, mis sobivad reisile kaasa võtmiseks ja maa- või suvekoju, kus on nõrgad kaitsmed või vanad elektrijuhtmed. «Kuna veekeetja on väga palju energiat tarbiv kodumasin, siis soovitaksin elamistesse, kus on probleeme voolu kõikumisega, osta väiksema võimsusega keetja. Ja jälgida, et veekeetja sisselülitamisel ei töötaks samal ajal palju muid kodumasinaid,» juhendas Kaalo.

Veekeetja võib Pahki kinnitusel teenida vabalt kümme aastat. «Veekeetjad on köögimasinatest kõige müüdavamad, kuid lihtsuse tõttu ka kõige töökindlamad.»

Hooldusnipid

•    Veekeedukann tuleb pärast iga veekeetmiskorda tühjaks valada, et küttekehale ladestuks vähem sadet.

•    Roostevabast terasest korpusega veekeetjale jäävad kergesti peale näpujäljed, mida saab hõlpsasti eemaldada beebiõliga. Pane seda kuivale pehmele lapile ja määri kannule.

•    Katlakivi tuleks eemaldada aastas kolm-neli korda, kuna katlakivi täis kann kulutab vee soojendamiseks rohkem elektrit.

•    Spetsiaalsete katlakivi eemaldamise vahendite kõrval sobib hästi äädikalahus. Aja vesi kannus keema, vala juurde kolm supilusikatäit äädikat ja lase vesi uuesti keema. Jäta kann tunniks kuuma veega seisma, seejärel vala tühjaks ja keeda kaks korda puhta veega läbi. Kui kohe kogu katlakivist lahti ei saa, võib protseduuri korrata. Ära tee liiga kanget lahust, kuna see võib kahjustada veekeetja plast- ja kummidetaile.

•    Kasutada võib ka sidrunhapet. Kannutäiele veele lisa kaks teelusikatäit sidrunhapet, pärast puhastamist lisa loputusvette soodat, mis neutraliseerib happe.

•    Pärast veekeetja puhastamist võib kasutada kolmandat kannutäit keedetud vett, kuuma joogi valmistamiseks sobib alles viies kannutäis.

Allikas: E-Lux Hooldus