Põllumajandustoetustega sahkerdamine osutus üle-eestiliseks probleemiks

Põllumajandus. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Pealtnägijas» hiljuti kajastatud nn tugitoolipõllumehe juhtumist, mille puhul talunik kasseeris umbrohu kasvatamise eest toetusraha, koorus välja üllatav avastus: põllumajandustoetustega sahkerdamine on üle-eestiline probleem.

Kaks nädalat tagasi kajastas «Pealtnägija» lugu Nissi valla mahetalunik Jaak Vackermannist, kes küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest. Paljude põllumeeste ja ametnike meelest on see kui mitte pettus, siis vähemasti mahetoetuse mõtte kuritarvitamine.

Pärast saadet on kogu lugu saanud palju uusi pöördeid, mille kõige hämmastavam episood puudutab näljastreiki. Kui saatemeeskond Vackermanniga kuu aega pärast esmakohtumist uuesti trehvas, väitis mees, et pole protestiks «Pealtnägija» vastu juba mitu ööpäeva mitte midagi söönud. Et näljastreik on üsna radikaalne avaldus, harutas «Pealtnägija» kogu loo uuesti lahti, kuid ainsa täpsustamist vajava vastuargumendina tuvastas vaid takjapõllu, mis oli Nissi valla taluniku sõnul täiesti suvaline koht.

Lihtne otsing PRIA avalikus registris näitab selgelt, et 11-hektarilise Metsaääre kinnistu eest saab toetust just Vackermann. PRIAst üle küsides selgub, et nende andmebaas on lihtsalt vananenud ja see kajastab andmeid 2012. aastast. Kui aga konkreetse Metsaääre kinnistu tausta sügavamalt uurisida, leiab ka põhjuse, miks Vackermann enam sel aastal vaidlusalusele põllule toetust ei saa.

Nimelt on Metsaääre kinnistu tegelik omanik Ain Mets, kes on juhuslikult ka Rakvere linnavolikogu aseesimees. Sel kevadel sai maaomanik PRIAst teada, et keegi võõras on juba aastaid tema selja taga talle kuuluva põllu eest riigilt toetusi kasseerinud. Ei mingit kokkulepet, rääkimata renditasust või isegi maamaksu maksmisest.  

Naabrite maid deklareeriti nende enda teadmata

«Ega ma ju ei teadnud, kes on toetust küsinud, ma sain kevadel selgeks, et keegi on küsinud ja keegi on seda kasutanud omavoliliselt, see on ka kõik. Seda, et seal on konkreetselt toimetanud Vackermann, kuulsin teie käest ja «Pealtnägija» saate kaudu,» sõnas Mets.

Jaak Vackermann väidab aga, et tal on maa kasutamisest omanikuga juttu olnud. «Mul oli kokkulepe, et ta oli nõus seda maha müüma,» ütleb ta ja vastab küsimusele, kas kokkulepe maa kasutamiseks oli tehtud, et rääkis sel teemal Metsaga.

Rakvere mees Ain Mets pole siiski ainus maaomanik, kes on halva üllatuse osaliseks saanud. Sarnast juttu räägib «Pealtnägijale» ka Vackermanni naabrinaine Signe Vanamölder. «Ta ei deklareerinud veel oma nime alt mitte ainult minu maid, vaid ka naaberkinnistu maid ilma antud naaberkinnistu omaniku teadmata,» ütleb ta.

Vanamöldri sõnul toimus selline asi 2004. aastal, kui Eestis läks lahti vilgas maade deklareerimine Euroliidu põllumajandustoetuste saamiseks.

Kui küsime kommentaari naabrimees Vackermanni käest, siis ta ärritub ning intervjuu ongi lõppenud. Vackermanni versioon on, et ta muretses raisku mineva maa pärast ning tahtis ainult head.

«Kui see puhtalt nii on, siis on see kergelt kelmuselõhnaline lugu,» ütleb Eesti põllumeeste keskliidu juht Juhan Särgava.

Paljud naabrimehed on teadlikud ka sellest, et Vackermann on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks ka oma naise ja 14-aastase poja. Ka PRIA möödunud kalendriaasta register kinnitab, et Vackermanni pereliikmete nimel on ligi 200 hektarit toetusalast maad.

PRIA palub rikkujate tabamiseks naabrite abi

Sarnane põllumajandustoetustega slikerdamine või siis «vakerdamine», nagu seda härra Vackermanni järgi nüüd Nissi vallas tuntakse, on üleriigiline probleem. Sest samasuguseid mehi on Eestis mitmeid ning PRIA palub võimalike rikkujate tabamisel kõigi tähelepanelike naabrite abi.

«Me ei jõua ju iga aasta kõiki põlde kontrollida, olgu ta siis Euroopa Liidu nõue või mitte, reaalselt jõuame kontrollida alla 10 protsendi taotlejatest,» tunnistas põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Mitmed on arvanud, et mahetoetuste mittesihipärase kasutamise ja nn Vackermanni kaasuse varjus peavad Eesti põllumeeste kaks leeri hoopis sõda uue maaelu arengukava koostamisel. Oktoobri lõpus ilmselt valitsuse lauale jõudev uus arengukava paneb paika valdkonnad, mida järgmise seitsme aasta jooksul maaelus arendatakse. Näiteks paljude tavapõllumeeste jaoks on vastuvõetamatu, et mahetoetusi tahetakse järgnevate aastate jooksul veel 30 miljoni euro võrra tõsta. Nii on mõnede põllumeeste jaoks saanud «mahedast» vaat et sõimusõna.

«Inimesed, saage aru, mis on põllumajandus ja mis ei ole. Tavaline tootmispõllumajandus annab tööd, töökohti kui palju. Toiduainetetööstuses, suured viljalaevad lähevad välja. See on kõik raha, mis tuleb riigile sisse. Ja meie toetused on tunduvalt väiksemad kui on mahe omad,» lausus Nissi valla põllumees Meelik Rannakivi.

Vaid mõni kuu tagasi Eesti põllumeeste keskliidu suurkogul presidenditooli eest võidelnud Jaan Sõrra ja Juhan Särgava on põhimõtteliselt erinevatel seisukohtadel. Ühe häälega Särgavale kaotanud Sõrra leiab, et terve mahetoetuste süsteem vajaks raputamist. Särgava aga räägib põllumajanduslikust ületootmisest Euroopa Liidus, sest kui toetus oleks toodanguga seotud, hakkaks europõllumees koheselt piima, liha ja teravilja üle tootma ning seda kaupa poleks lihtsalt kuhugi panna.