Maailma mõjukaimaks keskpankuriks saab Janet Yellen

Janet Yellen Shanghais toimunud IMF-i konverentsil oma nimesilti asetamas. Foto: Eugene Hoshiko/AP

President Barack Obama esitab täna õhtul kell 10 (meie aja järgi) USA keskpanga ehk Föderaalreservi ehk Fedi presidendiks praeguse asepresidendi 67 aastase Janet L. Yelleni.

Seni pole USA kahte kõige tähtsamat finantsasutust, ei rahandusministeeriumit ega keskpanka juhtinud mitte ükski naine. Mitte ükski naine pole mitte kunagi juhtinud ka mitte ühtegi keskpanka maailmas.

Yellen polnud Barack Obama esimene valik keskpanga juhi kohale. Obama soovis Föderaalresrvi juhiks Bill Clintoni administratsiooni rahandusministrit Lawrence Summersit, kes aga andis 15. septembril teada, et loobub kandideerimast, sest oli näha, et Senatis ta piisava hulga demokraatide toetust ei saa. Vasakpoolsed rahvasaadikud panevad  Summersile pahaks tema rolli USA panganduse detsentraliseerimisel, mida mõned peavad viis aastat tagasi kulmineerunud finantskriisi peapõhjuseks. Lisaks kritiseeriti Summersit ka tiheda seotuse tõttu Wall Streeti investeerimispankade ja –firmadega ning suurte boonustega, mida ta neilt sai.

Ka Yellenil seisab veel ees kinnitamise protseduur Senatis. Tema vastu on mõned vabariiklased, aga poliitvaatlejate hinnangul, ei tohiks kinnitamisega probleeme tulla – juurde on vaja vaid mõned vabariiklasest senaatori hääled.

Yelleni ametisse nimetamine tähendab seda, et Föderaalreservi hõlprahapoliitikas suuri muudatusi ei tule. Keskpanga rahatrükki seostatakse küll Fedi praeguse juhi Ben Bernankega, kuid ajakirjanduse andmetel on selle taga just eelkõige Yellen, kes prognoosis 2009. aastal, et majanduse taastumine Suure Depressiooni järgsest suurimast kriisist saab olema väga vaevaline, mistõttu rahatrükk kiiret inflatsiooni ei põhjusta.

«Ma usun, et taastumine saab olema frustreerivalt aeglane,» ütles Yellen, 2009. aasta suvel, San Fransciscos peetud ettekandes. Janet Yellen oli aastatel 2004-2010 San Franscisco Fedi juht. Kuu aega hiljem rahustas ta Idaho osariigi pankureid, kes kartsid, et Föderaalreservi majanduse rahaga üleujutamise poliitika kiirendab inflatsiooni. «Pole vaja muretseda - suur tööpuudus ja aeglane majanduskasv hoiab palga- ja hinnataseme madalana,» oli Yelleni sõnum.

Nii ongi juhtunud – vaatamata hirmu- ja õudusjuttudele lähenevast ülikiirest või isegi peaaegu hüperinflatsioonist, oli Ühendriikides inflatsioon augustis 1,5 protsenti. Eelmise aasta sügisel Fedi töötajatele peetud ettekandes ennustas ta, et keskpanga baasintress jääb

The Wall Street Journali suvel tehtud analüüsi kohaselt ongi Yellen prognoosid Fedi rahapoliitikat kujundajate keskpankurite hulgas olnud kõige täpsemad. Majandusleht analüüsis 700 ennustust, mida tegid keskpankurid aastatel 2009-2012 oma kõnedes ja kongressi saadikute ees antud tunnistustes ning tuli järeldusele, et Yellen oli neist kõige täpsem.

Erinevalt oma eelkäijatest Ben Bernankest ning Alan Greenspanist, kes tulid juhi kohale väljapoolt süsteemi, on Yellen töötanud keskpanga süsteemis juba aastaid San Francisco Föderaalreservi juhi ning nüüd keskpanga asepresidendina. Enne seda tegeles ta teadusega ning eelmise sajandi üheksakümnendatel oli president Bill Clintoni majandusnõunik.

Yelleni, kes asub Fedi ametikohale järgmise aasta 1. veebruarist, esimeseks väljakutseks saab otsustamine, millal ja kui suurel määral hakata vähendama võlakirjade ostmist, mida praegu tehakse mahus 85 miljardit dollarit kuus.

Erinevalt Euroopa Keskpangast, kelle rahapoliitika ülesanne on vaid inflatsiooni hoidmine alla kahe protsendi taseme, peab Föderaalreserv hoidma madalana ka töötuse määra. Teinekord võivad need kaks ülesannet osutuda teineteist välistavateks.

Yelleni abikaasa on Nobeli majanduspreemia laureaat George Akerlof.