/nginx/o/2013/10/09/2528512t1h2d85.jpg)
Sõnapaariga «roheline kontor» seostub inimestel enamasti kahepoolne printimine ja prügisorteerimine, millega tegeleb kas sekretär või mõni ettevõtte roheaktivist. Tegelikult peitub selle kontseptsiooni taga hoopis avaram vaade keskkonnateadlikkusele ning juba üsna lihtsate põhimõtete juurutamisel saab nõnda kontorikuludelt oluliselt raha säästa.
Säästva Eesti Instituudi Tallinna keskkonnakorralduse programmijuht Harri Moora ütleb, et rohelise kontori süsteem peaks aitama kontoripõhistel tegevustel keskkonnamõju ohjata ja kindlasti seeläbi ka raha säästa. «Oluline on seegi, et keskkonnateadlike meetmete kasutuselevõtt muudab enamasti töökeskkonda ka paremaks,» sõnab ta. See aga on vägagi oluline aspekt, sest kaks kolmandikku Eesti töötegijatest veedab oma tööpäevi kontoris ning on ju loogiline, et kui töö juures on parem olla, edeneb ka töö ise paremini. Uuringud näitavad lausa, et kui naised on ühtlaselt usinad nii ebamugavavõitu kui ka ilusas kontoris, siis meeste puhul töökeskkonna paranemine kasvatab tööviljakust.
Moora ütleb, et tihti on lähenemine kontorile väga tehniline – vaadatakse, et valgustus vastab normidele, laud on olemas, tool ka ehk et asi peakski nagu korras olema. «Vähe pööratakse tähelepanu tegelikule töökeskkonnale, sest isegi kui insenertehniline osa on normidele vastav, siis inimlik dimensioon võib olla puudulik ehk et kontoris ei ole tegelikult hea töökeskkond,» räägib ta. «Oluline on läbi vaadata kõik tööprotsessid ja häälestada need vajadusel ümber.»
Roheline kontor eeldab ka seda, et läbi on mõeldud ettevõtte transpordikorraldus, töötajate liikumine ja ärireisidega seonduv. Võib-olla tasub osa lähetusi asendada hoopis videokonverentsidega või saaks läbi väiksema autoparklaga, kui anda inimestele töörattad ja teha ettevõttesse dušširuum, et inimesed saaksid tööle tulla jalgratastega ja end pesta.
Väga suured energiaröövlid kontorites on kõikvõimalikud seadmed, mida sageli pidevalt vooluvõrgus hoitakse. Samas saaks arvutid seadistada nii, et nad end õhtul ise välja lülitaksid ning ka kohvimasin ei pea ju ööd läbi energiat tarbima. «Asi algab organisatsiooni juhtidest ja kindlasti ei peaks rohelise kontori teema olema vaid sekretäri vastutusala,» ütleb Moora ja möönab, et paraku see aga just nii sageli kipubki olema, et keskkonnateema ettevõttes on kas mõne aktivisti või sekretäri eraasi. Või siis on tegemist projektipõhise tegevusega. «Meie mõte aga on, et muutuks mõtteviis. Selleks peab asjas olema juhtkonnapoolne toetus,» ütleb Moora. Tema sõnul on rohelise kontori põhimõtete sisseviimine väga oluline samuti avalikus sektoris, kuna seal on suur osa tööst kontoripõhine ning avalik sektor saab tänu suurtele hangetele mõjutada ka tarnijaid keskkonnahoidlikumaks.
SEI Tallinn on paar aastat korraldanud rohelise kontori teemalisi koolitusi nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile ning Moora sõnul on kontoritöötajate huvi asja vastu väga suur. «Keskkonnateadlik juhtimiskultuur on paljuski tulnud meile välisfirmade kaudu,» räägib Moora. «Samas rohkem olen näinud probleeme Eesti omanike firmades, kus keskkonnateemadele naljalt ei mõeldagi ja inimeste tööheaolule ka mitte.»
Kui suur võiks olla rahasääst keskkonnateadlikult tegutsemiselt? Moora ütleb, et see sõltub konkreetsest kontorist, aga see võib olla märkimisväärne – Eesti kogemused näitavad, et ka lihtsate ümberkorraldustega on võimalik säästa 20-30 protsenti.
Mõned näited ja ideed, kuidas Eesti ettevõtted on reaalselt kontorielu «rohelisemaks» muutnud ning raha kokku hoidnud: