Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Aasta konkurentsivõimelisim ettevõte: meie masinad on kõikide Eesti teede ehitustel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Wirtgen Eesti OÜ tegevjuht Mati Ertsen.
Wirtgen Eesti OÜ tegevjuht Mati Ertsen. Foto: Peeter Langovits

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskmise suurusega ettevõte Wirtgen on paljuski äärmuslik - tooted ja liikuvad rahasummad on hiiglaslikud, kuid töötajaid kokku vaid kaheksa.

Teedeehitusmasinate hinnad jäävad 20 000 ja miljoni euro vahele, kuid mäetööstuse masinate hinnavahemik on suisa 2-4 miljonit eurot.

Mullu oli ettevõtte käive 4,7 miljonit ja eelneval kolmel aastal on see jäänud veidi alla 2 miljoni euro. Kriisi ajal langes ettevõte väiksesse kahjumisse, kuid 2011. aastast on tagasi kasumis. Mullu ulatus kasuminumber 365 000 euroni.

Ettevõtet Eestisse tulekust peale juhtinud Mati Ertsen tunnistas, et alles hiljuti oli ka aastaid, kus nad midagi ei müünud. Tänaseks on jõutud aga taas järje peale ja lähiajal plaanitakse muuhulgas ära ehitada ka vahepeal edasi lükatud kontorihoone, milleks maalapp on juba soetatud.

Ei saa öelda, et Eesti teed just väga heas korras oleksid. Kas see on siis kivi teie kapsaaeda?

Meil on arenguruumi veel kuhjaga. Praegu ei ole kindlasti koht, kus väiksest tähelepanust või esiletõstmisest peaks mingisugune rahulolu tekkima. Pigem me näeme, et maailmas on nii palju innovatiivseid masinaid ja lähenemisi, mida võiks siin Eestis kasutada.

Kui teede kehvast olukorrast räägitakse, siis viidatakse pigem ikkagi materjalidele. Kui suur osa siin siis masinatel on?

Masinatel on suur osa. Kui rääkida hetkel Eestis kasutuselolevatest tehnoloogiatest, siis meie poolt pakutav tehnika on küll maailmas üks parimaid. Ja õnneks eestlased on uuele vastuvõtlikud – Eestis oli periood, kuskil aastal 2007, kus Eesti masinapark oli üks Euroopa modernsemaid. Osteti ikkagi kõige paremaid ja korralikumaid masinaid. Nüüd, pärast kriisist tingitud pausi, mis võttis hoogu natuke maha, on loota, et see eestrindliku tehnoloogia soetamine jätkub. Selle märgiks on ka selle ja ka eelmise aasta tulemused. Ma võin julgelt öelda, et Eesti teedel ei toimu praegu praktiliselt ühtegi tööd ilma meie masinateta.

Pikemat intervjuud loe homsest Postimehest!

Tagasi üles