Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/03/306109t1h141c.jpg)
Kreeka peaminister kohtub küll täna Berliinis Saksa kantsleriga, kuid BNP Paribasi globaalse välisvaluuta-strateegia osakonna direktori Hans Redekeri sõnul ei peaks investorid oma lootusi liiga kõrgeks kruttima.
Ta juhatab tähelepanu sellele, et Saksa valitsust piirab seaduslik raamistik, eriti just konstitutsioonikohtu otsus aastast 1993, millega Saksamaa ratifitseeris Maastrichti lepingu - mida finantsturud tihti unustama kipuvad.
«Kohus kinnitas tookord, et Maastricht on vastavuses Saksa seadustega. Samas andsid kohtunikud mõista, et leping toimib ka vastupidises suunas - juhul, kui eurotsoon raha stabiilsuse põhimõttest kõrvale kaldub,» ütles Redeker.
«Üks kohtunikest on nüüd juhatanud tähelepanu sellele, et otsest valitsusabi raskustes eurotsooniliikmele võib tõlgendada kui seadusevastast sammu.»
Redeker ütles, et kui valitsus peaks otsustama Kreekat aidata, võib see tuua kaasa konstitutsioonikohtu otsuse peatada Saksamaa eurotsooni liikme staatus. «Nii et igasugune riiklik finantsabi peab olema seotud tingimusega, et mistahes perifeeriamaa teostab usaldusväärseid reforme riigirahanduse, eriti riiklike kulutuste valdkonnas.»
«Saksa valitsus kõnnib seega väga libedal jääl. Kui nad tingimuste osas lõdva joone valivad, võib konstitutsioonkohus Saksamaa eurotsoonist välja tõmmata. Kui nad aga perifeeriaga liiga karmi joont ajavad, võivad jälle nood eurost ilma jääda,» ütles ta. «Pikemas perspektiivis on see kõik euro jaoks üsna kurjakuulutav.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.