Eestlased e-poodidest ostetud asju üldjuhul tagasi ei saada

Internetipood amazon.com Foto: www.amazon.com

Internetikaupluste edendaja Henrik Aaviku sõnul on mitmed edukad e-poed maailmas rajanud oma turunduse inimeste julgustamisele osta korraga rohkem ja tagastada hiljem lisakuluta need kaubad, mida ei vajata.

Eestlased aga tagastamisvõimalusest eriti ei hooli – kui lääneriikides on riiete tagastamise tase e-poodides 20-30 protsenti, siis Ida-Euroopas ja Eestis jäävad tagastused alla 5 protsendi.

Aavik rääkis Turundusraadios, et meil on tagastuste määr palju madalam seetõttu, et alati leidub pereringis või lähituttavate seas keegi, kellel seda toodet vaja läheb.

Henrik Aavik rääkis veel, et kui e-poodi pidada teadlikult ja tulemuslikult, siis ei pruugi selle püstipanemise kulud füüsilise kaupluse rajamisest väiksemaks osutuda. Sisuliselt on tavapood ja veebipood tema sõnul vaid kanalid ärimudeli realiseerimiseks ja kaupade turustamiseks ning neid valdkondi ei tohiks vastandada. Pigem on edukamad just need veebis kauplejad, kellel on olemas ka tavapoed ja nad suudavad seega kulusid paremini optimeerida. Tema ütlusel näitavad uuringud, et e-poed müüvad paremini seal, kus samal brändil on olemas ka pärispoed.

Aavik tõi välja, et peamised vead, mida algajad e-poodide pidajad teevad, on seotud ettekujutusega, et «panen e-poe püsti ja vaatan, mis saab». Sellised katsetused lõppevad tavaliselt sellega, et inimesed pettuvad e-äris ja järeldavad, et see nende valdkonnas ei toimi. Tegelikkuses tuleks aga e-poe loomisel arvestada kohe sellega, et seal oleksid olemas samad võimalused ja funktsionaalsus, mis pärispoeski: kaupade nägemise, sobitamise ja võrdlemise võimalus, laoseisu nägemine, kiire ostukorvi lisamise võimalus, info kauba kohaletoimetamisest, tagastamise ja vahetamise võimalused jpm. Lisaks sellele tuleb e-poe pidajal arvestada sellega, et kui ostutänava ääres asuvasse tavapoodi võib ilma reklaamita sisse astuda ka juhuslik möödakäija, kes tagab piisava kaubavoo, siis internetis sellist juhuslikkust ei ole. «Internetis on aga võimalik tükk aega seista nii, et kedagi ei tule ja ka tohutult turundada nii, et ikka kedagi ei tule,» hoiatas ta. Seetõttu tuleb igal e-poel arvestada päris korralike reklaamikulude ja oskusliku reklaamiteenuste valikuga.

Henrik Aavik märkis, et internetis tuleks oma kaupade reklaamimisega olla ettevaatlik ja lähtuda etteantud realistlikust eelarvest. Ta rääkis loo ühest Eesti ettevõttest, kes soovis viia läbi kuuajase  Google adwordsi  kampaania Suurbritannias. Kampaania juht piiras näidatavate reklaamide päevased mahud alguses väga väikeseks, et siis mahte tasapisi tõsta. Siis aga tuli firma omanik ja lasi kõik piirangud maha võtta, et näha, mis juhtub. Tulemuseks oli, et kuu aega kestma pidanud kampaania raha põles ilma tulemusteta ära üheksa minutiga.

Turundusraadio saadet e-kaubandusest saab kuulata siit: http://mi.ee/turundusraadio/e-kaubanduse-esimesed-sammud-turundusraadio