Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

USAd ohustab maksevõimetus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kui Ameerika Ühendriikide seadusandjad ei suuda 17. oktoobriks võlalae tõstmises kokku leppida, võib sellele järgneda osaline maksejõuetus.

«Kui eelarveummikutel on pretsedendid olemas, siis maksejõuetusel pretsedenti pole,» ütles investeerimispanga Goldman Sachs tegevjuht Lloyd Blankfein. «Mina ei ole vaimustatud selle protsessi tunnistajaks olemisest,» lisas ta.

Praegu võib USA emiteerida võlakirju 16,669 triljoni dollari väärtuses. Rahandusminister Jack Lew märkis, et võlakirjaemissioonid ulatuvad praeguse lubatud piirini ilmselt 17. oktoobril. Juhul kui enne seda kuupäeva ei suudeta tõsta võlalage ehk summat, mida riik võib laenata, saab rahandusministeeriumil millalgi ajavahemikul 18. oktoobrist kuni 5. novembrini raha otsa. Ilma seadusliku loata enam juurde laenata ei saa, aga ilma laenurahata ei saa rahastada eelarvet.

Eelmine kahe partei vastasseis võlalae tõstmise teemadel oli 2011. aasta augustis, mis lõppes üheteistkümnendal tunnil sõlmitud kokkuleppega. Toonane kemplemine päädis sellega, et reitinguagentuur Standard & Poor’s võttis USA-lt tippreitingu AAA. Moody’s ja Fitch pole seni reitingut langetanud, aga viimane on pannud selle vaatluse alla.

Seda, mis juhtub siis, kui 17. oktoobriks võlalage ei tõsteta, ei osata eriti täpselt ennustada – ühel meelel ollakse vaid selles, et tagajärjed oleks halvad. Praegu panustab Wall Street sellele, et kokkulepe ikka saavutatakse. Kõige enam on põhjust muretsemiseks USA võlakirjade suurimal välisinvestoril Hiinal. «USA on täiesti teadlik Hiina murest,» ütles Hiina aserahandusminister Zhu Guangyao. «Me loodame, et Ameerika Ühendriigid mõistavad täielikult ajaloo õppetunde,» viitas ta 2011. aasta reitingulangetusele.

Võlakirjade omanikud

Suuremad välisriikidest

USA võlakirjade omanikud:

•    Hiina    1,16 triljonit USD

•    Jaapan    1,12 triljonit USD

•    Naftaeksportijad    0,26 triljonit USD

Tagasi üles