E, 30.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uurijad kahtlustavad metsaettevõtteid Eesti suurimas kartellikokkuleppes

Andrus Karnau
Uurijad kahtlustavad metsaettevõtteid Eesti suurimas kartellikokkuleppes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuigi metsaveofirmade kohale on kerkinud kahtlus kartellikokkuleppes, annavad  lepingud neile vähemasti esialgu õiguse edasi tegutseda.
Kuigi metsaveofirmade kohale on kerkinud kahtlus kartellikokkuleppes, annavad lepingud neile vähemasti esialgu õiguse edasi tegutseda. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Konkurentsiameti uurijad tirisid päevavalgele riigi ajaloo suurima võimaliku kartellikokkuleppe – metsaveofirmad sõlmisid paari miljardi kroonisel riigihankel väidetavasti ebaseaduslikke kokkuleppeid.



Kuriteokahtlus lasub tervel hulgal metsaveofirmadel ja nende juhtidel ning ühel Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ametnikul. Väidetavasti sõlmisid metsaveofirmad kaks aastat tagasi RMK korraldatud riigihankel keelatud kokkuleppe, et saada soodsamaid veolepinguid.



RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu aga aitas kahtlustuse järgi ebaseaduslikule kartellile kaasa.



Metsaveokartelli teeb tähelepanuväärseks riigihanke erakordselt suur maht – 1,74 miljardit krooni. Hankel osales ligi 60 metsaveofirmat. RMK juhtkonna arvates aga oli neist tervelt 25 firma tegevus kahtlane ja vajaks kontrollimist.



Hiigelsuur kahju


Esialgu pole teada, kui suure kahju võis ebaseaduslik kokkulepe RMK-le põhjustada. RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu märkis, et see sõltub kohtuasja lahendist. Kui metsafirmad jäävad süüdi, tulevad ka tsiviilhagid. Uuetalu kinnitas, et kahju võib ulatuda kümnetesse miljonitesse kroonidesse.



Uuetalu märkis, et kartellileppe lõplik maht kujuneb väiksemaks hanke kogumahust. «Kokku lepiti Virumaa ja Järvamaa objektide veos,» lausus Uuetalu.



Nii et kui alguses paistis, et avastatud on 1,74 miljardiline kartellilepe, siis lõpuks võivad summad kujuneda tagasihoidlikumaks.



Nii Laigu kui ka kuriteokahtluse all olevad metsaveofirmad, keda Postimehel õnnestus eile küsitleda, peavad prokuratuuri esitatud süüdistusi alusetuks.



«Mina pole kokkuleppeid teinud, sest pole olnud vajadust, mina olen puhas poiss,» lausus Ida-Virumaal tegutseva transpordifirma Vikingmodum juht Kaupo Nõmmemees. «See on väljamõeldud süüdistus. Riik korraldas hanke, inimesed pidid tegema valiku, ja kui asi hapuks läks, aeti asi ettevõtjate kaela.»



Metsaveofirmade peamine kasu aga seisnes veolepingus. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas sõnas, et 2008. aastal ütlesid veofirmad üksteise järel üles lepinguid. Naftahind tegi toona rekordeid ja autofirmad polnud nõus vanade lepingutega enam vedama.



RMK juhtkond otsustas läbi viia uue hanke, et leida viieks aastaks vedajad üle Eesti kõikidele riikliku metsafirma lankidele. Hiigelhanke läbiviimine jäi aga vaid ühele ametnikule – Rainer Laigule.



Tal oli küll veel neli abilist ja lõplik vastutaja oli juhatuse liige Uuetalu, aga sisuliselt jäi ligi kahe miljardi krooni eest lepingupartnerite leidmine ühe mehe teha. «Hange läks keeruliseks, olime ajahädas, see ei olnud lihtne situatsioon,» lausus Kallas.



Nõmmemees viitas, et RMK ei seadnud pakkumiste tegijatele tagatisraha. Nii esitasid suuremad veofirmad kümneid pakkumisi, mille nad hiljem tagasi võtsid.



Pooled pakkumised tagasi


Aga just hilisemas pakkumiste tagasivõtus näevad konkurentsiameti uurijad ja riigiprokuratuur karistamist väärt tegevust. Seda põhjusel, et kui odavam pakkumine tagasi võeti, oli RMK sunnitud sõlmima lepingu järjekorras järgmise, aga kallima pakkujaga.



Veofirma Aarman Puit juht Aarne Tischler ütles: teda süüdistatakse selles, et kui odavam pakkuja eest läks, sai tema töö endale. «Konkurentsiamet väidab, et olen kokkuleppeid sõlminud, ma pole seda teinud,» kinnitas Tischler eile Postimehele.



Firmade kokkumängu kahtlus kerkis otsekohe pärast hanke lõppu. Uuetalu sõnul sõlmis RMK kõikide võitnud vedajate lepingud, sest polnud alust keelduda. Küsitava väärtusega lepingud on seega ka praegu jõus. RMK raiub, firmad veavad, ja kui kohus peaks kartellileppe tuvastama, siis kasvab RMK kahju ja hilisem kahjunõue iga päevaga.



Hiigelhankes võeti 517 pakkumisest tagasi kokku 240. Seda tehti aga siis, kui ümbrikud olid avatud, pakutud hinnakoefitsient teada ja kõigil oli enam-vähem selge, kelle pakkumine oli soodsam ja tõenäoliselt võidab. Mängus oli kokku 38 veolepingut.



Laigu käitumises RMK juhtkond süüd ei näe. Ka veel eile oli ta ametis Lääne-Virumaal Ussimäe külas, kus asub RMK Kirde regiooni kontor.



«Hanke korraldamisel oli metsaveofirmadega palju infovahetust, konkurentsiamet leidis ilmselt midagi, mida võib tõlgendada meie töötaja kahjuks,» lausus Kallas. «Võib-olla ta ütles midagi, mida oleks võinud ütlemata jätta. Ma ei usu, et ta tahtlikult käitus.»



Riigiprokuratuur ja konkurentsiamet keeldusid eile metsaveofirmade kartellilepet kommenteerimast.



«Oma advokaadi soovitusel ma kriminaalmenetluse käiku ega kahtlustuse sisu ei kommenteeri,» lausus Laigu.



Asja uurimine algas 2008. aasta oktoobris, kui RMK juhtkond oli teinud avalduse konkurentsiametile. Uurimine jõudis lõpule veebruaris, praegu on süüasja toimikud advokaatide käes. Pärast nende vastulausete ärakuulamist jõuab asi kohtusse.



Kahtlustatavad

Metsaveokartelli kahtlusega firmad:


• Iriscorp Transport



• Vikingmodum



• Expertline



• Margo Novikov OÜ



• Aarman Puit



(nimekiri pole täielik)


Allikas: Postimees



2009. aastal jõudis kohtusse viis kartellikokkulepet (KarS § 400) käsitlevat kriminaalasja


• konsultatsioonifirmade kokkulepe maakonna arengukava koostamise riigihankel (0,6 mln krooni)



• teede-ehitusettevõtete kokkulepe teedeehituse riigihankel (108 mln krooni)



• tänavapuhastusettevõtete kokkulepe teedehoolduse riigihankel (50 mln krooni)



• rehvide taaskasutusega seotud, kolmandaid turuosalisi kahjustavad kokkulepped (kokku 55 lepet)



• Liviko hinnakokkulepe konkurendiga alkoholi jaekaubanduslikes miinimumhindades



Allikas: riigiprokuratuur

Märksõnad
Tagasi üles