Pahandus pangandusliiduga: kes maksab?

Euro märk EKP peahoone ees. Foto: SCANPIX

Euroopa pangandusliidu projekti ootab pikk võitlus selle üle, kes süsteemi remondi kinni peaks maksma.

Tuleval aastal teeb Euroopa Keskpank pankadele taas stressitestid ning seetõttu on käivitunud arutelud, kust võetakse raha avastatud aukude täistoppimiseks.

Financial Timesi andmetel on kõrged ametnikud hakanud rääkima ajutiste rahavarude valmispanekust pankade puudujääkide tarvis, mis testide käigus paljastatakse. Ühtlasi aitaksid reservid pehmendada üleminekut «päris» pangandusliidule.

Ilma usaldusväärsete tagatisteta võivad EKP testide tulemusel selguvad kapitalipuudujäägid kutsuda esile euroala riigivõlakriisi uue ägeda faasi, kardavad ametnikud.

Rahajutud on – nagu tavaliselt – poliitiliselt tundlikud. Financial Timesile näidatud dokumentidest selgub, et ühe võimalusena adutakse krediidiliini Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) – euroala 500 miljardi eurosest päästefondist. Kaalutakse isegi ESMi kasutamist euroala-väliste pankade rekapitaliseerimiseks.

ELi ametikud tahaksid tagatised 2015. aasta aprilliks paika saada – eeldades, et Euroopa Keskpangal läheb ülevaate koostamisega umbes aasta aega. Pankadele jääks ligikaudu kuus kuud, et katsuda augud eraviisiliste vahenditega täis toppida.

Euroametnike arvates peavad tagatised aga igal juhul paigas olema, et investorid tunneksid end turvaliselt ja usaldaksid täielikult EKPd kui pankade uut «ainujärelevalvajat», keda miski ei hirmuta.

EKP president Mario Draghi väljendas läinud nädalal «hämmingut» selle üle, et valitsused on väljendanud kõhklusi riiklike tagatiste osas – võttes arvesse, et viimased on tippkohtumistel sõnaselgelt tõotanud «kõik nagu kord ja kohus valmis panna». 

Vaidlus tagatiste täpsema olemuse üle on alles algamas ning Euroopa valitsused on jätkuvalt sügavalt lõhestatud selle üle, kes ja kuidas maksab kinni pankade buumiaegsed prohmakad, mis bilanssidest veel välja võivad kooruda.