/nginx/o/2009/08/09/218831t1h01ae.jpg)
Põllumajandusministri kehtestatud tänavuse eelarvejaotuse järgi on sellel aastal põllumajandustootjatele täiendavateks otsetoetusteks ette nähtud 540,37 miljonit krooni ehk 21,4 protsenti rohkem kui mullu.
Eesti riik eraldab põllumeestele täiendavateks otsetoetusteks viiendiku jagu enam kui mullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvestades 2010. aasta eelarve võimalusi on toetuste kasv märgatav,» tunnistas põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup, kelle sõnul on eelarve jaotus kehtestatud lähtuvalt tootjate võrdsest kohtlemisest.
Nii näiteks suureneb võrreldes 2009. aastaga ute täiendava otsetoetuse summa 62,3 protsenti ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse kogusumma 51,3 protsenti.
Kui ühtset pindalatoetust ja piimasektori eritoetust makstakse Euroopa Liidu eelarvest, siis täiendavaid otsetoetusi saavad Euroopa Liidu uued liikmesriigid maksta oma riigieelarvest, kompenseerides sellega erinevat ühtse pindalatoetuse taset n-ö vanade liikmesriikidega. Eesti riik võib sellise rahvusliku juurdemaksena lisada maksimaalselt 30 protsenti.
Selleks aastaks eraldatud summade alusel otsustab PRIA loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste ühikumäärad 22. maiks ning põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse ühikumäärad 24. novembriks.