Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) juhatuse liige ja IT Akadeemia juhtkomisjoni esimees, septembris Skype Eesti juhi kohalt lahkunud Tiit Paananen usub, et konkurentsivõime säilitamiseks peab hulk Eesti ettevõtteid hakkama töökeskkonnas kasutama inglise või vene keelt.
Paananen: võõrkeelsus viib ettevõtteid edasi
Kuidas esimene kuu pärast Skype’ist lahkumist on möödunud, olete saanud puhata?
I’ve been busier than ever (mul on olnud kiirem kui eales varem – toim), on tihe olnud. Varem olen pidanud rohkem «ei» ütlema, aga nüüd olen saanud rohkem vabalt toimetada ja tegelikult see mulle meeldib ka, sellest ei ole mõtet saladust teha.
ITLi juhatuses vastutate ka tööjõuprobleemide eest. Kas tundub, et kvalifitseeritud välistööjõu sissetoomise hõlbustamisel on lõpuks ka riiklikul tasandil jää liikuma hakanud?
Jah, sellel aastal on toimunud oluline progress. 1. septembril jõustunud seadusemuudatus loob hea eelduse ja lahendab paljude tööandjate mure kohe ära. Edasi käivad huvigruppidega konsultatsioonid juba selle üle, kuidas siia seaduse uue versiooniga läbipaistvatel viisidel välisinvestoreid ja kapitali meelitada.
Asi, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, on see, kui palju on meil ingliskeelseid ja venekeelseid töökohti ehk töökeskkondi, kus töötaja saab hakkama vaid inglise või vene keelega.
Ma usun, et on hulk välismaiste ambitsioonidega ettevõtteid, mis võiksid vabalt võtta endal prioriteediks muuta juhtimissüsteemid ja dokumentatsioon ingliskeelseks. Isegi kui neil välismaiseid ambitsioone ei ole, siis selleks, et nad saaksid talente sisse tuua – turundusinimesi või müügijuhte –, peavad nad ingliskeelseks muutuma. Või ka venekeelseks, see on Eesti võimalus, sest Peterburi on nii lähedal.