Uuring: ligi veerand piimatootjatest kavatseb lõpetada

Lehm. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Põllumajandus-kaubanduskoja tehtud Eesti piimatootjate küsitlus kinnitas viimaste aastate trendi, mille järgi igal aastal lõpetab piimatootmise sadakond kvoodiomanikku, üldse peab lõpetamise plaani ligi veerand kõigist piimakarjapidajaist.

Kui seni vaatamata tootjate arvu vähenemisele pole toodetud piima kogus vähenenud, siis eelmisel aastal langes juba ka piima kogus, teatas põllumajandus-kaubanduskoda (EPKK).

EPKK nõukogu esimees Aavo Mölder ütles uuringut kommenteerides: «Langustrend piimandussektoris on olnud pidev. Ei tohi unustada, et sisuliselt ainsa riigina Euroopas ei kaitsnud Eesti oma põllumajandusturgu. Riigieelarve kaudu ei suudetud seda kompenseerida. Sellest tulenesid tegemata investeeringud ja madalamad toetuste baasperioodide näitajad, mistõttu saamegi praegu vähem toetusi, kui põllumajandustootjad teistes liikmesriikides.»

Eeltoodud põhjustel peaks Eesti riik tema sõnul senisest enam analüüsima reaalolukorda põllumajandussektoris ja kasutama kõiki ühise põllumajanduspoliitika võimalusi kohalike põllumeeste tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Konkurentsivõime tõstmiseks saaks kaasa aidata ka maksu-, aktsiisi- ja investeeringupoliitika meetmetega.

Ehkki viimastel aastatel on Eesti piimatootmisesse küll varasemast rohkem investeeritud, vastasid pooled piimatootjad, et nende ettevõttes toimub tootmine vanades lautades, millesse pole oluliselt investeeritud. Kolmandik vastajatest märkis, et piima toodetakse uutes või rekonstrueeritud lautades. Ligi 15 protsendil juhtudest on kasutusel nii uued kui vanad laudad.

Keskmisest vähem on lautadesse investeerinud 1-50 ja 101-200 lehmaga ettevõtted. 1-10 lehmaga karjade omanikest 81 protsenti toodab piima vanades lautades, 101-200 lehmaga karjadest peetakse vanades lautades 77 ning 11-50 lehmaga karjadest 56 protsenti. Vanade lautade osakaal on kõige väiksem 301-600 lehmaga ettevõtetes (22 protsenti). Ka kõige suuremates ettevõtetes on vanade lautade osakaal keskmisest tunduvalt madalam (35 protsenti).

Eesti piimatootjatele olid 2007. ja 2008. aasta väga soodsad. Piima kokkuostuhind oli siis kõrge ja võimalused investeerimiseks paremad. 2009. aasta seevastu oli piimandussektorile üliraske. Piimahind langes võrreldes aasta varasemaga 32 protsenti. Kahte järjestikust sellist aastat poleks meie piimatootjad vastu pidanud. Piima eest maksti tootmise omahinnast tunduvalt vähem. Siiski ütles pisut üle poole vastajatest, et nad on viimase kolme aasta jooksul tõsiselt mõelnud ettevõtte laiendamise ja piimatootmise suurendamise peale, 44 protsenti vastajatest pole aga laienemise plaane pidanud.

Kõige väiksem soov ja ka võimalus laienemiseks on kuni 10 lehmaga ettevõtetel. Nendest vaid 12 protsenti on mõelnud laienemisele. Ka 11-50 lehmaga karjade omanikud on keskmisest vähem mõelnud ettevõtte suurendamise peale.
Euroopa Liit on kokku leppinud, et piima tootmiskvoodid kaotatakse 2015. aastal. See tähendab, et ühenduse piimaturgu liberaliseeritakse ja tootmismahud liikmesriikide vahel ilmselt muutuvad.

68 protsenti vastajatest leiab siiski, et piimakvootide ärakaotamine ei tohiks nende ettevõtte arengut ohustada. Siin aga tuleb meeles pidada, et ligi 85 protsenti kvoodiomanikest on väiketootjad, kes on oma toodangu realiseerimisel mõneti paindlikumad - nad saavad kergemini piima töödelda talutoodeteks ja müüa turgudel toorpiimana.

Keskmisest suuremat muret tootmiskvootide ärakaotamise pärast tunnevad suuremad piimatootjad, st ettevõtted, milles on üle 201 piimalehma. Samuti näevad kvootide kaotamisest keskmisest suuremat ohtu 51-100 lehmaga ettevõtted. Kõige vähem muretsevad kvootide kaotamise pärast kuni 10 lehmaga ettevõtted. Silma jäi aga see, et kvootide ärakaotamises näevad väiksemat ohtu need ettevõtted, kes on lautadesse vähem investeerinud. See lubab arvata, et nende ettevõtete jätkusuutlikkus on pikemas perspektiivis üldse küsitav.

Mõtlemapanev on fakt, et 9 protsenti vastajatest märkis, et nad kavatsevad viie aasta perspektiivis tootmise lõpetada. Üle 14 protsendi märkis aga, et ettevõte tõenäoliselt ei tooda viie aasta pärast enam piima. Seega ligi veerand piimatootjatest kavatsevad või on sunnitud tootmise lõpetama.

Kõige halvem on olukord väikeste talude osas. Kuni 10 lehmaga ettevõtetest märkis koguni 73 protsenti, et nad kavatsevad kindlasti või tõenäoliselt viie aasta jooksul piimatootmise lõpetada. Siin võib üks põhjuseid olla ka see, et väikesed piimatootjad on enamasti eakad inimesed ja neil pole kedagi, kes tootmist jätkaks.

Keskmisest skeptilisemad tuleviku suhtes olid ka 71-100 lehmaga ettevõtted. Kõige kindlamad tootmise jätkamise osas olid aga kõige suuremad piimatootjad. Üle 600 lehmaga ettevõtted plaanivad kõik jätkata.