Kõrgem tulu, iseseisvam elu, suurem otsustusõigus, eneseteostusvõimalus või panus ühiskonna arengusse, on vaid mõned märksõnad, mis eristavad ettevõtjat palgatöötajast.
Äriseadustiku muutus ehk tants ümber 1 euro
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid paraku ei piisa vaid märksõnadest ettevõtlusaktiivsuse tõstmiseks. On selge, et Eesti majanduskeskkond vajab muutusi olukorras, kus madala ettevõtlusaktiivsuse tõttu on otsustusõigus eestlaste töökoha kui ka elukvaliteedi säilimises koondunud vaid käputäis ettevõtjate kätte.
Võrreldes riiki ettevõttega, kus olulisemad strateegilised muutused sünnivad nii turult tuleva informatsiooni kui ka konkreetse valdkonna spetsialistide meeskonnatöö tulemusel, siis paneb imestama Justiitsministeeriumi poolt tehtud omaalgatus äriseadustiku muutuse näol. Õnneks on esialgne avalik tagasiside kavandatavate muutuste kohta ka selgelt välja toonud nii eelnõu olulisemad puudused kui ka rõhuasetused.
Avaliku arvamuse tulemusel võiks äriseadustiku muutused jagada kaheks - tehnilised korrektuurid ehk e-lahendused ja praktilised muutused, mis on koondunud jõulise 1 euro ettevõtte loosungi taha, jättes tähelepanuta ettevõtluspassiivsuse tegelikud põhjused. Või
äkki ongi Eesti ettevõtluse probleemiks kõlavad loosungid, mille peamisteks sõnumiteks
on äriühingu tulumaksu puudumine või soodne geograafiline asukoht? Kuid peale põgusat süvenemist põrkume kokku tegeliku reaalsusega - ettevõtluskoolituse defitsiit, kõrged tööjõukulud, poliitiliste konfliktide mõju majandusele, kohtuvaidlused maksuametiga või ebaselgus ettevõtlustoetuste jaotamisel. Tõsi ta on, et ainuüksi äriseadustiku muutus ei leevenda kõiki kitsaskohti, kuid samas on just see õigusakt üheks olulisemaks alustalaks ettevõtlusega alustamisel.
Vastates riigi poolsele ootusele avaliku aruelu osas ja jättes esialgu kõrvale 1 eurose äriühingu idee ja selles juba toodud arvamused, püüan ennekõike küsida ja vastata järgmisele küsimusele: «Millised on need peamised põhjused, miks erinevad ühiskonnagrupid hoiavad ettevõtlusest eemale?»
1) Oskuste puudumine ja ebakindlus. Kõrge nõudlus ettevõtluskoolituste järgi näitab selgelt seda, vajadus äri alustamist ja selle arendamist puudutava informatsiooni järgi on äärmiselt kõrge. Inimesed selgelt tunnetavad ettevõtluse alustamisega kaasnevat riski. Seega ongi just hirm üheks olulisem barjääriks sisenemisel ettevõtlusmaailma. Ettepanek - ettevõtluskoolitused muuta kättesaadavamaks, kuid äriplaanide hindamine millele järgneb äri alustamine anda praktikute, mitte ametnike pädevusse (ettevõtjatest koosnevad mentorklubid vms).
2) Madal teadlikkus äriühingute liikide kohta. Nii kehtiv äriseadustik kui teised õigusaktid näevad lisaks osaühingule ette mitmeid teisi ettevõtluse juriidilisi vorme nagu näiteks täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, mittetulundusühing jt. Ei ole harvad juhud igapäevapraktikast, kus peale põgusat vestlust alustava ettevõtjaga selgubki, et tegelikkuses ei pruugigi osaühing olla kõige sobivam vorm toodud nimistust. Ettepanek - korraldada riigi poolne järjepidev teavitus ettevõtluse erinevatest juriidilistest vormidest kui toetavatest organisatsioonidest (nt analoogselt arvuti- või e-riigi kasutamiskoolitustega).
3) Ettevõtjapalk. Eelmisel aastal valmis Arengufondi eestvedamisel ettepanekute kogum Riigikogule ehk „Valge paber", mis sisaldas paljude teiste praktiliste soovituste kõrval ka ettevõtjapalga mõistet. Ettevõtjapalk annaks tööjõuturult väljuvatele alustavatele ettevõtjatele pehmema maandumise perioodiks, kui kaob ära stabiilne sissetulek töötasu näol ja ettevõtlustulust ei piisa tööjõukulude tasumiseks. Lisaks võimaldab see ettevõtjal osalemist erinevatel seminaridel, koosviibimistel kui ka mentoriklubide üritustel, millest osavõtt päevasel ajal põhitöö kõrvalt on praktiliselt võimatu.
4) Osakapitali suuruse seotud ettevõtte tegevusvaldkonna ja käibega. Kõik lihtsam äri alustamise viise on oma oskuste müük (ehk teenuse pakkumine). Nii nagu palgatöötajana on meil vastutus oma tööandja eest, siis ei tohiks osakapitali nõude kaotamine tuua kaasa olukorda, kus ettevõtjaks olemisega kaasneb karistamatuse tunne. Ettepanek - osakapitali suuruse nõue võiks olla seotud ettevõtte tegevusvaldkonna kui ka käibe suurusega (analoogselt maksuaruandluse kohustusega), mille rakendamine e-riigis ei tohiks keeruline olla.
Tulenevalt eeltoodust arvan, et tegelikkuses ei ole ettevõtluspassiivsuse põhjuseks 1 euro äriühingu puudumine, kuna ettevõtlusega alustamise kõige olulisemaks alustalaks on siiski jätkuvalt klientide olemasolu. Kuid seni, kuni meie majanduskeskkonda iseloomustavad ebaselged riigihanked, monopolide eelistamised, ettevõtjate võidud maksuameti üle kui ka poliitilised nimekirjad, siis tõenäoliselt jääb oma ettevõtte loomine nii mõnelegi ettevõtlikule inimesele pigem meeldivaks unistuseks või hobiks, mida vaikselt nokitseda oma põhitöö kõrvalt.