Eesti riik loodab saastekvootidega teenida miljard krooni
4. märts 2010, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus loodab sel aastal müüa kasutamata saastekvoote ehk Kyoto protokolli lubatud heitkoguste ühikuid AAUsid vähemalt miljardi krooni eest, kinnitas peaministri nõunik Anne Sulling.
Esimene edukas AAUde müügitehing tõotab lõpule jõuda aprillis. Neljapäeval annab valitsus keskkonnaminister Jaanus Tamkivile volituse sõlmida müügileping Austria valitsusega.
Riigikantselei pole nõus avalikustama saastekvoodi eest saadavat hinda. Sullingu sõnul ei tohiks Eesti pool enne tehingu lõpetamist asjast üldse rääkida.
Kui Tamkivi on oma allkirja andnud, vaatab lepingu üle Austria asjatundjate komisjon. Seejärel teeb lõpliku otsuse Austria keskkonnaminister. Positiivset lahendust on oodata heal juhul märtsi lõpus või aprilli alguses.
«Ma eriti ei taha lepingust rääkida, sest meil on mugavam tööd teha, kui asi ei ole suure kella küljes,» lausus Sulling. «Meie konkurendid ei maga, mida vähem nad lehest loevad, seda parem.»
Kyoto protokolli järgi lubatud saastekvoote on üle peaaegu kõikidel Ida-Euroopa riikidel. Põhjuseks Venemaa ja teiste selle endiste satelliitide majanduse kokkuvarisemine pärast 1990. aastat, mis on Kyoto võrdlusaastaks. Pole rasketööstust, pole ka enam saastet.
Nii käivadki Ida-Euroopa riikide valitsuste müügimehed Lääne-Euroopa valitsuste uste taga. AAUsid ostavad ka Jaapani kompaniid.
Sulling märkis, et Austria tehinguga teenitu läheks kaugküttetorustike uuendamiseks ja koostootmisjaamade rajamiseks. AAUde müügist teenitud raha tohib kulutada vaid projektidele, mis vähendavad õhusaastet. «Ostja maksab selle eest, et saaks saastata, meie teeme tema raha roheliseks,» lausus Sulling.
Sulling märkis, et läbirääkimisi peetakse rohkem kui kümne ostjaga ja suveks on lootust sõlmida mitu uut tehingut.
Nendest teenitud rahaga võivad toetust saada järgmised soojatrasside ja katlamajade projektid, korteriühistud renoveerimistöödeks, tuuleparkide ehitajad, aga ka riigiasutused hoonete renoveerimiseks. Ühe võimalusena on välja pakutud ka säästlike maaliinibusside hankimine.