Regionaaltoetusi maksti mullu üle miljardi krooni
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
3. märts 2010, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/03/158230t1h8eb1.jpg)
Möödunud aastal tehti rahastamisotsus 2329 regionaalprojekti toetamiseks, 25 erinevast toetusmeetmest ja -programmist saadi toetust kokku üle miljardi krooni.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul näitab ülevaade 2009. aasta toetustest, et need, kes räägivad, et Eestis puudub regionaalpoliitika, on eksiteel: «Eesti riik suunab erinevatesse piirkondadesse ainuüksi regionaaltoetustena üle miljardi krooni aastas. See tähendab, et igale kümnele kroonile maksutulule lisandub väljaspool suuri keskusi vähemalt üks kroon regionaaltoetuste kujul.»
2009. aasta oli regionaaltoetuste eraldamise ja väljamaksmise osas rekordiline - aasta jooksul maksti välja 1,1 miljardit krooni. Regionaaltoetuste abiga jõudis 2009. aastal lõpule 2203 projekti, neist 51 välisraha ja 2152 siseriikliku rahastamise toel. Suurim eraldatud toetuse summa oli 80 miljonit krooni teaduskeskuse Ahhaa ehitamiseks ja püsiekspositsiooni loomiseks Tartus.
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Saare ja Võru maakonnas, kõige väiksem Harjumaal. Kõige rohkem projekte ühe elaniku kohta leidis toetust Hiiu maakonnas.
Piirkondade tasakaalustatud arengu toetamiseks otsustati 2009. aastal rahastada 114 projekti, mille raames tehakse korda vähemalt 32 kooli, 16 lasteaeda, 4 tööstusala, 26 külastus- ja 35 muud objekti. Mittetulundusühingute nõustamist ja koolitamist maakondlikes arenduskeskustes toetati Euroopa sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest 6,7 miljoni krooniga.
Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Erinevatest regionaalarenguprogrammidest rahastati 2009. aastal ligi 2100 projekti 123 miljoni krooniga. Nende hulgas on toetused maakodudesse elektri ja puhta joogivee toomiseks, kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning näiteks Peipsiveere, Kihnu ja Setomaa kultuuripärandi tutvustamiseks.
Eestile on ajavahemikul 2007-2013 regionaalpoliitika edendamiseks ette nähtud 6,1 miljardit krooni euroraha, millest on investeeringute kavade ja haldusotsustega kaetud juba 4,78 miljardit. Eraldatud rahast suurem osa investeeritakse väljaspool Tallinna asuvatesse koolidesse, lasteaedadesse, rahvamajadesse, sotsiaalkeskustesse, kultuuri- ja spordihallidesse - kokku 2,3 miljardit krooni.
Oluline osa toetusest on suunatud ka ettevõtluse elavdamiseks - toetatakse turismi- ja tootmisettevõtete jaoks vajaliku tugiinfrastruktuuri loomist. Sellele lisanduvad investeeringud kohalikku ettevõtlust toetavatesse kompetentsikeskustesse, internetiühenduste väljaarendamisse maapiirkondades ning tööstusaladesse vähemalt 600 miljoni krooni ulatuses.