:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/03/03/325472t1h74b6.jpg)
Värske uuringu andmetel tarbib suur hulk eestimaalasi rahuliku südamega «parim enne» kuupäeva ületanud toidukaupu.
Eestlane säilimisaja ületanud toitu ei põlga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turu-uuringute firma Nielseni andmetel ei lase säilimisaja lõppemisest end häirida koguni 38 protsenti Eesti elanikest. Tähtaja ületanud toitu süüakse, kui see näeb normaalne välja ja sel pole ebaharilikku lõhna.
Et säilimisaja lõppemine inimesi ei häiri, kinnitavad ka kaupmehed. Nimelt müüakse tooted, mille säilimisaeg hakkab lõppema ja mille hindu seetõttu langetatakse, poodides üsna kiiresti läbi.
Prisma kommunikatsioonijuht Kadri Lainas ütles, et nende kauplustes pannakse tähtaja lähenemist ja 50 protsendi võrra soodsamat hinda tähistavad kollased kleepsud kaupadele hommikuti ja lõunaks on ostjad enamasti juba puhta töö teinud.
«Siis käib ikka tunglemine, inimesed otsivad ja ootavad neid tooteid,» lausus Lainas.
Sagedasemaks kaubagrupiks, mis säilimisaja lõpu lähenedes alandatud hinnaga müüki läheb, on lihatooted.
«Parim enne» kuupäev tähistab veterinaar- ja toiduameti selgituse järgi minimaalset säilimisaega, mille jooksul tagab valmistaja või pakendaja toidu nõuetekohasuse. Tähtaja ületanud kaup on puudusega kaup, kuid seda võib siiski müüa, kui see on tervisele ohutu. Lisaks peab müüja ostjat tähtaja möödumisest teavitama ja puudusega tooted muust kaubast eraldama.
«Kõlblik kuni» märgistusega toitu ei tohi pärast tähtaja möödumist müüa. Sellise märgistusega toit arvatakse kiiresti riknevaks ja see võib tähtaja möödudes inimese tervisele ohtlik olla.