Eritasuta lühinumbrid võtavad kena kopika

Kui ID-piletiga tekib probleeme, soovitab infoplakat helistada abiliinile 11800. Plakat jätab aga mainimata, et selline kõne maksab tavalisest telefonikõnest üle kolme korra enam. Foto: Toomas Huik

Kuigi lühikestele abi- ja infonumbritele helistamine on pealtnäha eritasuta, maksab helistamine näiteks tarbijakaitse lühinumbrile või Tallinna abitelefonile tavalisest mobiilikõnest kolm korda enam.

Lisaks Tallinna abitelefoni numbrile 1345 helistamisele ja tarbijakaitse lühinumbrilt 1330 nõu küsimisele on tavalisest mobiilikõnest oluliselt kallim ka näiteks ID-piletiga seotud murede korral numbrile 11800 helistamine.

Minutike juttu maksab nendel ja muudel sarnastel numbritel mobiiltelefoniga helistajale üle kolme krooni. Tavalise mobiilikõne minutihind jääb enamasti krooni kanti.

Seda, et pealinna abitelefonile helistamisel tuleb arvestada üle kolme krooni küündiva minutihinnaga, Tallinna ametlikul veebilehel kirjas pole ja hoiatust ei mängita helistajale ette ka telefonis. Samuti ei teavita oma lühinumbri tavalisest suuremast tariifist tarbijakaitse ega ka ID-piletiga tegelev Ühendatud Piletite OÜ.

Seaduse järgi ei tee linn, tarbijakaitse ega ID-piletite müüja midagi valesti, sest nemad helistaja raha oma taskusse ei pista.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi selgitas, et sarnased hästi meeldejäävad lühinumbrid on valitud mitmete klienditeeninduste numbriteks ning enamasti ei võta asutused ja ettevõtted nendele helistamise eest tasu. Küll aga küsivad raha operaatorfirmad, ja seda selle eest, et nad võimaldavad inimestel lühinumbritele helistada.

Operaatoritasust lühinumbrit kasutav asutus või firma inimest teavitama ei pea. Seda on Kauksi sõnul ka keeruline teha, sest operaatorid võivad kehtestada erinevaid tasusid ja kõne vastuvõtja ei pruugi teada, kas inimene helistab EMT, Elisa või Tele2 võrgust.

Tegelikkuses küsivad operaatorid lühinumbritele helistamise eest üsna sarnast tasu. EMT-l on see kolm krooni ja 56 senti, Elisal kolm krooni ja 56 senti ning Tele2 kolm krooni ja 50 senti.

EMT teenuste juht Ülle Tamme ütles, et hinna määravad kulutused, mis tekivad näiteks lepingute sõlmimisel, arveldamisel ja kliendihalduses. Samuti tuleb mobiilioperaatoritel omavahel arveid õiendada ja maksta konkurentidele sidumistasud, mis on Tamme kinnitusel teise mobiilivõrku suundumisel üsna kõrged.

Sidevaldkonnal silma peal hoidva tehnilise järelevalve ameti kommentaari järgi on lühinumbri eesmärk mugavus – number jääb inimestele hästi meelde ja nii on lihtsam teenusepakkujaga kontakti saada. Sellise mugavuse eest tulebki rohkem maksta.

Samas nentis ameti sideteenuste osakonna juhataja asetäitja Erika Adams, et kõikidele lühinumbritele helistamine ei ole kõrgendatud tariifiga. «Kõne tariif sõltub lühinumbri omaniku ja teenuse osutaja soovist ning äritegevuse eesmärkidest,» sõnas ta.

Sellises segaduses selguse saamiseks soovitas amet enne numbri valimist uurida, kui palju kõneminut ikkagi maksab.

Operaatorite esindajad andsid sama nõu – kõik vajalik on kirjas nende internetilehekülgedel. Näiteks on Tele2 kodulehel vastav info üleval hinnakirja all lühi- ja teenusnumbrite tabelis. Samasugused tabelid leiab hoolikas otsija ka EMT ja Elisa veebilehelt.

Lühinumbrid

•    Tehnilise järelevalve amet on väljastanud kokku 335 lühinumbri kasutusluba.

•    Kolmekohalisi numbreid on kasutusel üheksa, neljakohalisi 180 ja viiekohalisi 146.

•    Riigilõiv kolmekohaliste numbrite eest on 240 000 krooni aastas, neljakohaliste eest 24 000 krooni ja viiekohaliste eest 12 000 krooni. Tavalise telefoninumbri riigilõiv on viis krooni aastas.

•    Kolme ja poole kroonine minutihind kehtib mobiililt helistades teiste seas ka Eesti Energia rikketelefonil 1343, töötukassa infol 15501, perearsti nõuandeliinil 1220 ja enamiku taksode lühinumbritel.