/nginx/o/2008/06/06/47473t1h676f.jpg)
Briti migratsiooniameti statistika valguses tõrjuvad Läti ja Leedu töölised legendaarse Poola torumehe Briti tööturul peagi pjedestaali alumisele astmele.
Lätlased tõrjuvad poolakad Suurbritannias «troonilt»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel ajal, kui poolakate tööloataotlusi Suurbritannia mulluse majanduslanguse keeristes järjest vähemaks jäi, kasvas Lätist ja Leedust saabuvate inimeste hulk järsult.
Poola majandus tuli globaalset finantskriisist läbi üsna väikeste kriimustustega ning sealne valitsus on otsustavalt asunud noori poolakaid koju meelitama. Läti ja Leedu majandused vaevlevad aga suurtes raskustes.
Nüüdseks on lätlaste ja leedukate osakaal tööloataotlustest 35 protsenti, poolakate vastav näitaja on 45 protsenti. Lätlastele väljastatud töölubade arv on möödunud aastaga enam kui kahekordistunud. Leedukaid lubati tööle 30 protsenti rohkem.
Statistika- ja uurimisfirma Institute for Public Policy Research immigratsiooni-analüütik Tim Finch ütles, et firmade nõudlus brittide poolt põlatud lihtsamaid töid tegevate inimeste järele on jätkuvalt suur.
Põllumajanduskeskustesse on lausa voogudena sisse rännanud inimesi, kes maatööd ei karda.
«Migrantide tööhõivevõrgustike toimemehhanisme on raske lahti seletada, kuid sellised töökohad on ilmselgelt olemas ja keegi peab nad täitma,» ütles Finch.
A8-riikide võtmine Euroopa Liitu 2004. aastal tõi kaasa suurima sisserände Briti ajaloos. Kõige suurem laine oli aastatel 2006 ja 2007, nüüdseks on hoog paljuski maha käinud.
Kuna immigratsioon on üldvalimiste künnisel tähtis küsimus, on ministrid kasutanud arvuliselt langenud näitajaid tõestamaks, et idaeurooplased tulevad lühikeseks ajaks ja pöörduvad siis koju tagasi.
Võõrtööliste buumi keskusteks kujunenud linnade ja asulate silmis on selline väide lapsik ja lihtsustatud.
Eile avaldatud Briti statistikaameti andmetest selgus, et kuigi Kesk- ja Ida-Euroopast pärit inimeste sissevool juuniga lõppenud 12-kuulise perioodi jooksul 30 protsendi võrra langes, on saabuvate inimeste arv lahkujate arvust ikkagi suurem. Nimetatud aasta jooksul tuli Suurbritanniasse ligikaudu 68 000 pikaajalist migranti, emigreerus aga 58 000 inimest.
Ühtlasi näitab migratsiooniameti värske statistika, et A8-riikide tööloataotluste laekumise tempo langus on pärast 2008. aastat peatunud. 2008. aastal kukkusid need numbrid nimelt igas kvartalis. 2009. aasta viimases kvartalis rahuldatud taotluste arv jäi aastatagustele aga vaid pisut alla.
Immigratsioonivastased rühmitused väitsid eile, et Suurbritannias tuleb 20 aasta pärast ikkagi 70 miljoni elanikuga arvestada - kuigi statistika andmetel langes üldine aastane netomigratsioon juuni seisuga 147 000 peale, mis on vähem kui eelnenud aasta 168 000 inimest.
«Tänane statistika kinnitab, et sisseränne on meie ühiskonna jaoks jätkuvalt suur väljakutse,» ütles migratsioonivastane aktivist, parlamendiliige Frank Field.
Pikaajalise migratsiooni muster pole Suurbritannias statistikaameti andmetel eriti muutunud. Kui saareriiki saabus aasta jooksul elama, töötama või õppima 518 000 inimest, siis välja rändas kokku 370 000 inimest.
Piiriministri Phil Woolasi sõnul tagab valitsuse uus punktisüsteem - mis lubab väljastpoolt ELi sisse vaid selliste oskustega töölisi, kellest Suurbritannias puudus on - et pärale jõuavad vaid vajalikud inimesed.
2009. aastal väljastati väljastpoolt ELi tulnud inimestele 26 protsenti vähem viisasid ja nende arv - millele lisanduvad pered ja ülalpeetavad - oli 55 300.
Copyright The Financial Times Limited 2010.